Arhiiv: mai 2014

Mees istub baaris ja tellib-joob ühe dringi teise järel.
“Kas sul on kõik korras?” küsib baarmen murelikult.
“Ma läksin oma naisega vaidlema ja ta ütles, et ta ei räägi minuga terve kuu,” vastab mees õnnetult.
“No võibolla on see hea – saad vaikust ja rahu,” üritab baarmen meest lohutada.
“Jah, aga täna on kuu viimane päev…” ohkab mees.

108-aastane mees ja 104-aastane naine tahavad lahutada iseloomude sobimatuse tõttu.

“Miks te seda varem ei teinud?” imestab ametnik.

“Ei tahtnud lapsi traumeerida – ootasime, kuni nad ära surevad…”

Advokaat kohtuprotsessil:

“Tõestamaks, et mu kaitsealune kogu aeg kodus oli, tahan ma kohtule demonstreerida kõiki neid saite, millel ta sel saatuslikul õhtul surfas…”

“Pidage kinni!” hüüatab kohtualune. “Ma otsutasin siiski mõrva üles tunnistada!”

Vana Fred oli surma lävel.
Sugulased kutsusid haiglasse vaimuliku.
Kui too astus 
haige voodi juurde, halvenes vana Fredi seisund järsult ja ta palus žestide abil märku andes  kirjutusvahendit.
Vaimulik ulatas talle viivitamatult pliiatsi-paberi ja vana Fred, võtnud kokku viimased jõuriismed, viskas midagi paberile.
Siis ta suri.
Vaimulik otsustas, et on parem, kui ta kohe seda kirja leinavatele sugulastele ei näita, ja pistis selle taskusse.

Matustel, kui vaimulik oli järelehüüde lõpetanud, avastas ta, et on samades riietes, mis olid tal seljas siis, kui vana Fred suri.
Vaimulik ütles:
“Kas te teate, et vahetult enne surma andis vana Fred mulle kirja. Ma pole seda veel lugenud, aga Fredi tundnud inimesena olen kindel, et selles peitub vabastav sõnum teie kõigi jaoks.”
Vaimulik võttis taskust kirja ja luges:
“Mees, sa seisad täpselt minu hapnikuvoolikul!”