Arhiiv: detsember 2014

Kaks liikluspolitseinikku seisavad ühe küla otsas tee peal.
Teisest küla 
otsast aga kihutab nende poole auto meeletu kiirusega.
Mendid rabavad muidugi kohe oma kaikad kätte.
Peavad siis autojuhi kinni, aga see ütleb neile:
“Mida te siin tolknete?!! Kihutage otsekohe teise küla otsa! Seal aeti üks teie oma alla…”
Mendid unustavad kohe kõik ja kimavad teise küla otsa.
Jõuavad sinna ja näevad, et tee peal lamab allaaetud kits…
“Kas sa vähemalt selle tõpra autonumbri jätsid meelde???” sisistab üks vihaselt teisele.

 “Kallis, mida sa mulle uueks aastaks kingid?”

“Iseennast, kallis!”

“Jah, saan aru. Kitse aasta ju ikkagi…”

Öösel kell 4 kõlab uksekell.

Mees läheb avama.

Lävel seisab tema naine, täis kui tinavile, sukad ribadeks, ühe kingaga…

“Ja sa arvad, et ma lasen sind sellisena koju sisse?!” käratab mees.

“Tõmba uttu!” puterdab naine. “Ma tulin ainult kitarri järele!”

Klient: “Mis kell teil hommikuti lahti läheb?”
Teenindaja: “Kuidas palun???”
Klient: “No sõna otseses mõttes!”
Teenindaja: “Te mõtlete, mis kell müügiesindused avatakse…?”
Klient: “Jah!”

Ajakirjanikud küsitlevad Venemaa farmerit:
“Kuidas teil sel aastal talupidamises läks?”
“Te võib olla ei usu, aga täiesti suurepäraselt! Viljasaak oli hea – ilma leivata ei jää. Kartulisaak oli suurepärane – suudaks ainult maha müüa sellise koguse. Ja emised poegisid, nagu ei kunagi varem…!”
“Kas te nüüd soovite tänada presidenti selle hea aasta eest?” 
“Miks presidenti??? Kündsin mina, külvasin mina, saagi koristasin mina, mitte president!!! Mille eest ma talle tänulik peaksin olema?!?”
“No mõelge ikka hästi järele!” ütlevad ajakirjanikud ähvardavalt.
“Aaa, no kui hästi järele mõelda, siis tõesti, seda põrsaste värki ma tõesti ei oska kommenteerida…Paljugi mis nendega juhtuda võis…”