Ostnud kord Kalevipoeg 12 kuuspakki Rocki…

Ostnud kord Kalevipoeg 12 kuuspakki Rocki ja joonud ühe jutiga tilgatumaks. Röhitsenud kõuemürinal ning lasknud sellist Eesti Gaasi, et Läti ja Pihkva metssead kolme minutiga hinge heitnud, Eesti lambad aga ehmatusest tummaks jäänud ning villa ilma kääride abita seljast ehmatanud. No Kalevipojal juba hammas verel, viinud tühja taara kenasti Maxima taha ja kinkinud kodututele kollidele, ise aga ostnud Regaliast vaadi Viru Valget. Tuhninud siis oma märsist nutitelefoni lagedale ja hellanud Soome sepale, et kuule, kaim, hakkame õige jooma ja kätt suruma ja siis vaatame, kuidas selle sinu tütrekesega lood on…
No ega Soome sepp polnd ka miski papist poiss, tõmbas lõõtsaga ühe Finnairi helikopteri rajalt maha, laadis sabast saadik Koskenkorvat täis, haaras kaenlasse mõned kastitäied põdravorsti pealehammustamiseks ja võttis koosi Maarjamaa poole. Maandus siis kenasti lagunenvale Linnahalli katusele ja hakkas just Kalevipoja numbrit valima, et see talle vastu tuleks, kui asjasse sekkus Eesti piirivalve ja toll.


“Ahhaaa,” ruigas kõige paksemate pagunitega asjapulk, “teil on siin deklareerimata alkohol ja pealegi veel lubamatult suures koguses!”
“Mitä vittua,” urahtas Soome sepp, “see kõik on kingitus sõber Kalevipojale lähenevate jõulude puhul, ise tarvitame kõik ära ja mingit edasimüüki pole!”
“Näidake dokumente,” ruigas paksude pagunitega asjapulk edasi, ise näost lilla nagu kooseluseaduse protokoll.
“”Mitä vitun paperia, ma olen Soome sepp,” hakkas sepp juba vihaseks saama ja tundis, kuidas vasara viibutamisest terastugevaks treenitud sõrmed rusikasse tõmbusid.
Piirivalvurid näppisid närviliselt oma aotomaatrelvi ja tammusid häbelikult jalalt jalale. 
Soome sepp kasutas hetkelist segadust, valis numbri ja kohe kõlas Kalevipoja veidi pehmekeelne hääl: “alllooooo, kesse möliseb seal?”
“No mina olen, Soome sepp, perkele, siin kuradi toll ja piirivalve vitutta perkelesti!”
“K-kus sa oled? Ah Linnahalli katusel, o-oota, ma võtan kohe takso ja kiman sinna!”
Veerand tunni pärast kihutas kummide vilinal kohale Tulika takso, rooli tagant kargas välja Jason Statham ja avas viisakalt ukse, et Kalevipoeg saaks oma koguka kere autost välja venitada.
“Noh, lontrused,” käratas ta piirivalvuritele, “misasja te siin tolgendate, kas Eestil pole enam piiri, mida valvata?” Piirivalvuritel hakkasid käed koos relvadega värisema ja lõuad logisema, paksude pagunitega tolliametnik tegi natuke püksi ja jooksis oma auto poole, kogu ülejäänud seltskond riburada pidi järel. Jason oli vahepeal pagasnikust viinavaadi välja veeretanud, pitsid kraanist täis nõristanud ning koos kaaviari, musta leiva, küüslaugu, hapukurkide, peki ja muu sakummiga kenasti vaadi peale serveerinud. 
“No lähme, paneme ühe suraka,” rahustas Kalevipoeg seppa ja nad astusid vaadi manu. 
“Posle pervovo ne zakusõvajut,”, manitses Statham ja nõnda kallati esimene pooleliitrine litakas puhtalt sehen.
“Oh shit;” ütles Jason üsnagi selge häälega, “I think I have to go now, clients are waiting,” ja läinud ta oligi, sinine suits järel. 
“Kas sa tead,” uuris Kalevipoeg Soome sepalt, “miks tollimeestel just selline nimetus on – toll?”
“Hõkk, vittu, no mistä ma tietaisin?!”
“No sellepärast, et neil on see asi ainult tollipikkune,” irvitas Kalevipoeg, “aga räägi, kas su tütar on ikka veel süütu?”

Lisa oma kommentaar

 

Kui ema on komandeeringus

Ema sõitis pikaks ajaks komandeeringusse. Isa paneb varahommikul tütre riidesse ja talutab teda lasteaeda. Ühes lasteaias vastu ei võeta. Lähevad teise. Seal ka ei võeta. Kui [...]

Kumb on õnnelikum?

"Härra filosoof, palun öelge, kumb on õnnelikum - kas see, kel on kümme tuhat eurot, või see, kel on seitse tütart?" "Muidugi see, kel on seitse tütart." "Miks te seda arvate?" [...]