Ükskord vanal hallil nõukaajal kaotand Kalevipoeg oma Suure Isamaasõja veterani tunnistuse ära

Ükskord vanal hallil nõukaajal kaotand Kalevipoeg oma Suure Isamaasõja veterani tunnistuse ära, mille Kaval-Ants talle osavasti valmis oli võltsind. No jama missugune – ei saand enam trammis tasuta sõita ega veteranide poe uksest sisse, kust sinki, suitsuvorsti, peenikese pekiribaga sealiha, śoti viskit, tśehhi õlut ja muud head-paremat saada olnd, mis tavalisse poodi ei jõudnudki. Käind siis Kalevipoeg kurva näoga ringi, et varsti näärid ukse taga ja snegurotśkad akna all silma tegemas ja kasukahõlma vahelt tissi välgutamas, aga pole miskit pottigi panna, et pidusööki teha, rääkimata snegurotśkate tuppameelitamise vahenditest. Läind siis Kaval-Antsu ukse taha kella tiristama, et ehk saaks uue tõendi, aga ukse avas Antsu punaseks nutetud silmadega naine, kes ütles, et Ants olla Pagari uulitsale ülekuulamisele viidud. Sitasti küll, mõtles Kalevipoeg, konsulteeris kähku telepaatilisel teel soome päkapikkude ja Jõuluvanaga, et kuidas korstna kaudu kõige parem strateegia on hoonesse tungimisel ja ronis siis katusele, kus elas Karlsson. Karlsson kuulas hirmust värisedes Kalevipoje kurja plaani ära ja poetas oma propelleri vaikselt ventilatsioonauku peitu ja kogeles tudisevate huulte vahelt, et ei saa täna Kalevipojale helikopteriteenust osutada, kuna tema propeller on RAI-s (Riiklik Autoinspektsioon) tehniliseks ülevaatuseks kinni peetud ja tema küljest lahti monteeritud. “Kurat sind kah, lennuvõimetut sitavarest,” pahandand Kalevipoeg pettunult ja läind Batmanit otsima. Varastas Pirita vetelpääste putka juurest mootorpaadi “Progress” ja võttis kursi New York´i. Enne aga oli ta tarmukalt tasku lutsukive täis varund ja kratsis nüüd neile naeltega SMS-e Batmanile, et too talle sadamasse vastu tuleks. Pildus tunni aja jooksul kõik kivid mööda merd laiali, et ehk vähemalt üks ikka õnnelikult kohale sulpsab. Õnneks tulid Kalevipojale poolel teel delfiinid vastu, kuulasid kannatlikult tema mure ära, võtsid bensiinist tühjenenud “Progressi” sleppi ja vedasid selle välgukiirusel Hudsoni lathe. Sealt ujus Kalevipoeg juba suurema vaevata Manhattanile. Helistas esimesest ettejuhtund telefoniputkast Batmanile ja rääkis, et Kaval-Ants on KGB poolt kinni peetud ja isegi Ameerika Hääl ei tea veel seda ja Karlsson on ajutiselt lennuvõimetu ja droone pole veel leiutatud ja nüüd peab Batman Kalevipoja Pagari uulitsale luurelennule toimetama ja teda kõiges muus aitama, et Antsu jälle vabaks saaks. Batman nohises tükk aega enne vastamist torusse ja ütles siis: “olgu, aga kui asi peaks suure kella külge minema, siis pead ütlema, et mina sind aitasin!”


“No hea küll, ütlen, ütlen, kuigi mul võib sellest ilge jama tulla, aga first things first, you know!” Ja Kalevipoeg riputas toru hargile ning jäi Batmani ootama. “Kuramuse jama,” mõtles ta endamisi kirudes, “kui nüüd KGB teada saab, et ma siin Batmaniga semmin ja hakkab mu toimikuid uurima, siis nad ju nuhivad varsti välja, et ma olin tegelt metsavend ja ei sõdind koos Hardi Tiidusega ideoloogiarindel Eesti Laskurkorpust õigesse meelsusse lõõtspillitades, nagu Kaval-Ants oma võltsdokumentide varal oli tõestand. Aga juba liugles tumehall vari üle telefonikabiini katuse ja Batman maandus sujuvalt, paljastades oma ameerikalikult laitmatu säravnaeratuse. “No okei, ära nüüd siin rohkem eputa, lendame siva missioonile,” ei andnud Kalevipoeg talle poseerimiseks aega ning puges sõbrale põue. Juba mõne minuti möödudes olid meie kangelased ookeani ületanud, tegid petteks mõned välkkiired siksakid, et nõukogude radareid petta ja maandusid Oleviste kiriku tornikiivri otsas, et sõjaplaan valmis nuputada.
“Näed, sihtmärk on seal, vasakult kolmas korsten, sellest pean ma sisse pugema, kas ostsid seksipoest libestit, millest sulle rääkisin, meil ju ENSV-s seksipoode pole?” “Kohe kolm erinevat sorti ostsin,” rahustas Batman sõpra, “üks on pederastide jaoks, see pidi kõige libedam olema!”
“Tore, anna kõik siia, kokteil, räägitakse, hakkab kõige paremini pähe,” rõõmustas Kalevipoeg ja hakkas ennast kibekähku libestama.
“Nu, gorjatśije estonskije parni,” pomises Batman sigarit süüdates ja laisalt tiibu ringutades. 
“Kuule, Batman, siin tornis on ju KGB pealtkuulamise antennid, keerame need ka persse, kui me juba siin oleme,” tuli Kalevipojale hiilgav mõte. Batman, kes alati igaks huligaansuseks valmis oli nagu noor pioneer, kehitas vaid õlgu ja nad ronisid lähimast ovaalsest plekkluugist tornikiivri sisemusse. Assaraisk, kus seal oli ikka juhtmeid ja kõiksugu tundmatuid vidinaid! Punased, kollased ja rohelised signaallambikesed vilkusid kakofoonilises rütmis, miski agregaat undas kurjaendeliselt ja oli tunda tugevale elektriväljale iseloomulikku surinat, lausa omal nahal. Kalevipoeg vedas lahti oma taskunoa kõige vahedama tera ja hakkas valimatult juhtmeid läbi lõikama. Lendas sädemeid, kostis sisinat ja järsku hakkas huilgama läbilõikav sireen, mis terve torni metsikult vabisema pani.
“Kaome siit kohe kus kurat,” sosistas Batman ehmunult ja puges kabukiirusel luugist välja. Kalevipoeg virutas veel võimsa jalahoobi mingile suitsu välja ajama hakanud agregaadile, haaras Batmani mantlihõlmast ja juba nad lendasidki. All, Pikal tänaval, sagis juba terve rivi kollaseid, sinise triibuga miilitsaautosid, sireenid huilgasid ja makarovitega vehkivad mendid jooksid edasi-tagasi nagu peata kanad. 
Batman maandus hääletult osutatud korstna kõrvale ja Kalevipoeg libistas end tuvisitast pärjaga ehitud lõõrist alla. 
“Kuradi neeger, mida sa siin teed”, urises ülekuulamisest väsinud Kaval-Ants, kui Kalevipoeg tuppa astus, kus oli vaid metallist laud, kaks tooli ja käeraudadega laua külge aheldatud Ants.
“Ära mölise, see on möödund sajandi tahm, siin on ju ammu keskküte,” vastas Kalevipoeg rahulikult ja rebis käerauad tükkideks. 
“Ai, kurat, sa tegid mulle haiget,” vigises Kaval-Ants, “nüüd on kogu mu maniküür täitsa persses!
“Jobannõi snoob, hunt sittugu su hauale, kas see on tänu 25+5 eest päästmise eest,” oli Kalevipoeg kuri ja tiris Antsu kõrvupidi toast välja, mispeale mehike veel kõvemini vinguma hakkas. 
“Täna õnne, argpüks, et me oma sabotaaźiga kogu miilitsa ja KGB tänavale meelitasime,” irvitas Kalevipoeg, “nüüd tõmbame siit minema nagu tuul ja juba homme hommikul anname Ameerika Häälele inervjuu, aga enne teed sa mulle uue veterani tunnistuse valmis, või ma viskan su sinna hubasesse hotellituppa tagasi ja panen ukse väljastpoolt lukku!” 
“Jajah, teen ükskõik mida sa tahad.., aga, kas me ei võiks sinna Ameerikasse jäädagi,” uuris Ants arglikult.
“Jääme niikauaks kui vaja,” oli Kalevipoeg karm, “aga tuleme tagasi, sest meil on siin võitlus võidelda!” 


Allikas: Aldo Roomere
 

Lisa oma kommentaar

 

Löristab ninaga

Juku istub trammis ja muudkui löristab ninaga. Tema kõrval istuv tädike küsib: "Kuule, poiss, kas sul taskurätikut ei ole?'' Juku vastab: "On küll,aga ema ei lubanud teistele and[...]

Rahakott on varastatud!

Vanamemm karjatab trammis: "Rahakott! Minu rahakott on varastatud!"Soliidse välimusega mees küsib: "Palju teil raha oli?""25 krooni!" vastab memm."Palun, võtke raha ja rahunege!"[...]

Küüslaugu dieet

"Arst määras mulle küüslaugu dieedi," kaebab naine sõbrannale. "Ja sa oled juba palju oma kehakaalust kaotanud?" "Sa küsi parem, palju ma armukesi olen kaotanud!!!"