Kategooria: Anekdoodid

Perekond ilmub hambaarsti juurde ning perekonnapea hakkab seletama, et neil on äärmiselt kiire. 
“Ei mingit jokutamist, doktor!” teatab mees resoluutselt. “Ei mingit tuimestust ega süste ega muud sellist jama!!! Lihtsalt tõmmake hammas välja ja asi ants!”
“Ehh, oleks kõik mu patsiendid nii stoilised!” ohkab arst. “No nii, milline hammas see siis on…?”
Mees pöördub naeratades oma naise poole ja ütleb: “Noh, näita siis arstile oma hammast, kallis!”

Mälumäng on jõudnud otsustavasse järku.
Mängujuhi hääl väriseb erutusest, kui ta esitab viimased kolm küsimust: 

“Mis oli maailma esimese naise nimi?” 
“Eeva.” 
“Õnnitlen, see oli õige vastus. Aga maailma esimese mehe nimi?” 
“Kas see polnud Aadam?” 
“Suurepärane! Ja nüüd kõige raskem küsimus: mida Eeva ütles, kui nägi esmakordselt alasti Aadamat?”
Vastaja nohises ja mõtles, lõpuks raputas pead: “Sellest ei saa mina küll aru…”
Saatejuht: “Fantastiline!! Absoluutselt õige vastus!”

Mees tuleb reede õhtul töölt koju, läheb otsejoones diivani peale istuma ja lülitab teleka sisse. 
“Ruttu, too mulle õlut, enne kui see algab!” ütleb ta naisele. 
Naine vaatab meest imestunud pilguga, kuid läheb ja viib mehele õlle.
Mees joob õlu ära. 
“Ruttu, too mulle teine õlu. Kohe see algab!”
Naine on juba vihasem, aga läheb toob jälle selle õlle.
Kui seegi õlu joodud, ütleb mees taas: “Too ruttu veel üks õlu, enne kui see pihta hakkab …”
“Nüüd aitab!!!” röögatab naine, “Sa kuradi värdjas tunned ennast nagu Jumal – tuled koju, ei tervita mind ja nõuad õlut. Ma olen siin terve nädala orjanud: pesu pesnud, süüa teinud, poes käinud. Sina kuradi …”
“Kurat, hakkaski pihta…” ohkab mees.

Üks sõber räägib teisele:
„Ma olen iseseisev täiskasvanud mees. 27-aastaselt on mul üks auto, üks korter ja üks suurepärane naine. Ma olen õnneseen.

Minu poeg on pooleteiseaastane. Ta on töötu, vallaline ja istub kodus. Tal on üks mootorratas, seitseteist erinevat autot, kolm maja, kaks püstolit, kaks erinevat vannituba, üks pesunaine, üks kokk, üks lapsehoidja, üks koristaja ja kaks autojuhti. Tal on emalt saadud täielik puutumatus ja 24-tunnine täishooldus! Sellega võrreldes pole ma mingi õnneseen, vaid täielik luuser!!!”

Merejalaväelane saadeti ühte väikesesse linna.
Linna jõudes selgus aga, et kõik hotellid on puupüsti täis. 

“Ma pean saama mingi toa…!” oigas mees. “Kas või voodikoha, mul täiesti kama…” 
“Mul on kahekohaline tuba, milles magab üksinda üks poiss õhujõududest!” ütles hotelli juhataja. “Usun, et tal oleks hea meel, kui ta peab maksma ainult pool summast. Seal on ainult üks aga… Mees norskab nii, et ka naabertubades ei saa inimesed magada…!”
“Pole probleemi!” ütles merejalaväelane. “Ma võtan selle toa!”
Järgmisel hommikul tuli merejalaväelane hommikusöögilauda mõnusa oleku ja säravate puhanud silmadega.
“Kuidas magasite?” uuris juhataja.
“Paremini, kui kunagi varem!”
“Ja mehe norskamine ei seganud üldse?!” imestas juhataja.
“Ei, panin ta mõne minutiga vaikima…”
“Tohoh, mis trikiga siis!?”
“Ta oli juba voodis ja norskas, kui ma tuppa sisenesin,” selgitas merejalaväelane. “Ma kummardasin ta kohale, suudlesin põsele ja ütlesin “Head und, kaunitar!” Järgneva osa ööst lamas ta hiirvaikselt oma voodis ja jälgis mind…”

Inglane eksib metsa ära.
Satub üksiku maja juurde, kus elab nägus noor neiu.
Inglane palub öömaja, kinnitades, et neiul pole midagi vaja karta, kuna ta on džentelmen.

Magabki mees ilusti hommikuni, midagi amoraalset ette võtmata.
Vaatab aknast välja ja näeb, et õu on kukkesid täis ja ainult mõned kanad nende hulgas.
“Teil on nii palju kukkesid, preili!” täheldab ta.
“Oh ei, kukki on ainult üks, teised on džentelmenid!” vastab preili.

Sõitsin eile täistuubitud bussis.
Kodus avastasin jope taskust paberitüki, millele oli ilusa naiseliku käekirjaga kirjutatud: “Helista mulle ja sa ei kahetse!”Ja lisatud telefoninumber.
Süda hakkas sees kloppima – tohoh, ma vist meeldisin kellelegi nii väga!!!
Kogusin pool tundi julgust ja siis helistasin…
Telefonist kostis: “Halloo! Siin on kliinik, kus Teil aidatakse lahti saada liigsest kehakaalust!”

Misjonär sõidab kanuul koos pärismaalaste pealikuga läbi ürgmetsa kulgeva jõe.
Ajaviiteks õpetab ta talle saksa keelt.
Ta näitab veele ja ütleb: ”Vesi.”
Pealik noogutab ja kordab: ”Vesi.”
Misjonär koputab paadile ja ütleb: ”Paat.”
Pealik noogutab taas: ”Paat.”
Äkki näevad nad jõe kaldal armatsevat paarikest.
Misjonär satub segadusse ja ütleb: ”Äh — sõidavad jalgrattaga.”
Pealik ei ütle midagi, võtab vibu, tõmbab nööri vinna ja laseb terava noole noorele mehele tagumikku.
”Suur jumal,” hüüab misjonär, ”miks sa seda tegid?”
Pealik ütleb: ”Minu jalgratas!”

Politseinikule antakse arestikambrist 4 pisihuligaani ja saadetakse linna peale ühiskondlikku tööd tegema. Tunnid täis, rivistab polla mehed üles:
“Üks, kaks, kolm ja neli!!! Kus viies on? Meid oli 5. Kiirelt üles otsida, uus rivistus 10 minuti pärast!”
Kümne minuti pärast:
“Nii, üks, kaks kolm, neli…..ja kus viies on ??? Ruttu otsima, uus rivistus 15 minuti pärast!”
15 minuti pärast:
“Üks, kaks, kolm, neli…rsk, ikka neli….”
Rivist astub välja üks vahialune:
“Härra politseinik, lubage mul lugeda! Üks, kaks, kolm, neli ja mina viies.”
“Ah, sa, tõbras, mölakas selline, kus sa aelesid, rsk, meie pidime sind pool tundi otsima!!!”

Läksime naisega linna ja käisime poes. Kui me välja tulime, kirjutas MuPokas parkimistrahve. Me läksime tema juurde ja ma ütlesin: “Ole nüüd ikka, ära kiusa vanureid!” Ta ignoreeris mind ja jätkas trahvikviitungi kirjutamist. Siis ma nimetasin teda “värdjaks”. Ta jõllitas mulle otsa ja kirjutas järgmise trahvi kulunud rehvide eest. Selle peale kutsus minu naine teda põmmpeaks.

Ta lõpetas teise trahvi kirjutamise ja pani selle kojamehe alla esimese kõrvale. Seejärel jätkas ta järgmiste trahvide kirjutamisega.

Nii jätkus see veel umbes 20 minutit. Mida rohkem me teda solvasime, seda rohkem trahve ta kirjutas. Lõpuks ta lõpetas, irvitas meie poole ja jalutas minema. Siis tuligi meie buss, me läksime selle peale ja sõitsime koju.

Me otsime alati autosid, millel on valimiskampaania kleepsud. Me püüame iga päev natuke nalja saada. See on pensionieas väga oluline!