Kategooria: Anekdoodid

Helikopter on reisijatega teel Eestisse. 
Tallinna kohal on tihe udu, nähtavus mõnikümmend meetrit ja navigeerimisseadmed ütlevad üles. 
Piloot manööverdab suvalisele majale nii ligidale, et aknast on inimesi näha, ning kirjutab paberile lause:
“Kus ma asun?” 
Inimesed toimetavad midagi ja näitavad talle läbi akna silti: “Sa oled helikopteris!” 
Sellepeale määrab piloot kaardi ja kompassiga kursi ja maandub sirgelt lennuväljal. 
Üks reisijatest küsib piloodilt, kuidas selline asi võimalik on.
Piloot vastab: ” Vastus, mis ma sain, oli täpne, korrektne ja absoluutselt mõttetu! Järelikult sai see olla vaid Riigikogu. Edasi oli juba lihtne.”

Väike rühm sõdureid oli salajasel luurel.
Ööpimeduse saabudes jõudsid nad ühe talumajani, kus rühmajuht andis läbi käemärkide korralduse veerandtunniseks pausiks.

Kõik olid vaevu tagumikud maha visanud, kui majast hakkas kostuma mehe ja naise kisa, mis peagi ka õue jõudis.
“Ah, et mina olen l*ts?!” karjus naine.
“Oled jah!” karjus mees autosse istudes.
“Sellisel juhul ma panen kultuurimajja kuulutuse: ANNAN TASUTA SEKSI KÕIGILE!!!”
“Tee, mis tahad!!!” karjus mees autoga minema sõites.
“Teengi!” karjus naine tuppa tagasi minnes.
Kõike seda pealt kuulnud-näinud sõdurid vahtisid teineteisele jahmunud nägudega otsa.
Rühmajuht andis käsu edasi liikumiseks.
Ärritunud naine loopis parasjagu toas mehe asju hunnikusse, kui uksele koputati.
“Jaa?” avas naine ettevaatlikult ukse, mille taga seisis väike rühm sõdureid.
“Tervist, proua!” ütles rühmajuht naisele. “Me tulime kuulutuse peale…”

Mees on baarileti ees.
“Palun mulle 2 korda 100 grammi viina ja eraldi pokaalides!”
Baarmen täidab klaasid ja pärib uudishimulikult:
“Te olete ju üksi, ma oleks võinud ju ühte klaasi valada?”
“Eieiei, asi selles, et ma joon sõbra eest ka.”
Lähevad kuud, mees käib regulaarselt iga päev baaris ja tellib alati sama, baarmen isegi ei küsi enam.
Ühel päeval tuleb mees longus päi baari, seisab leti ette ja lausub:
“Palun mulle 1 kord 100 grammi.”
“Midaaa!?!?! Mis juhtus?? Kas sõber suri ära?”
“Ei, sõbraga on kõik okei, ma ise jätsin joomise maha…”

Klassi lennust on möödas juba 30 aastat.
Satuvad jutlema kaks meest, omaaegne kõurik ja oivik, pinginaabrid.
Nad pole lõpetamisest saadik kohtunud ja nüüd on kõurikul väga huvitav teda saada, kuidas teisel läinud on. 

Kõurik – “Läheme võtame klaasi viskit baaris, räägime!”
Oivik – “Tead, pole isu – korra proovisin, pea hakkas valutama . . . rohkem ei taha . . .”
Kõurik – “Aga vestibüülis on piljard üleval – läheme, mängime!”
Oivik – “Pole huvitav, korra proovisin . . . ei istu mulle, ei taha rohkem . . . ”
Kõurik – “Sul sõrmus sõrmes, oled abielus, aga . . . lapsi on sul ka üks vist – korra proovisid ja rohkem ei taha…?”

Töövestlusel:

“Teie tugevad küljed?”

“Ma õpin maru kiiresti!”

“Palju teeb 11 korda 11 ?”

“1111.”

“Ülimööda, see teeb 121.”

“See teeb 121.”

Keegi mees kleebib poe seinale kuulutust: “Kolimisteenus. Purjus juhid, ebaviisakas teenindus, ooteaeg 3 kuud.”

Seda märkab teine mees ja ütleb:

“Kuulge, olete te hull või?! Kas te siis ei näe, et otse teie kuulutuse kõrval on teine: “Kolimisteenus. Kained juhid, üliviisakas teenindus, ooteaeg 3 päeva.” Pärast teie oma lugemist tellib igaüks ju selle esimese firma!!!”

“Täpselt nii! See on kah minu firma….”

Tuleb mees linnavalitsusse.
Siseneb kabinetti ja näeb ametniku laual kahte silti: “Mitte suitsetada” ja “Siin pistist ei võeta.”
Mees: “
Ma sooviksin linnas ühte krunti, kuigi mul pole sellele mingit õigust… Soovitage palun, kuidas ma peaksin tegutsema?”
Ametnik võtab laualt sildi “Mitte suitsetada”, paneb selle sahtlisse ja ütleb:
“Hmmm, teate, teeme kõigepealt ühe suitsu…”

Kohtunik ämmale, kes poevargusega vahele jäi:

“Mis te varastasite?”

Ämm: “Purgi virsikuid…!”

Kohtunik: “Mitu virsikut purgis oli?”

Ämm: “Kuus tükki….”

Kohtunik: “Otsus on selline – kuus päeva aresti kuue virsiku eest!”

Seepeale on kuulda, kuidas väimees saalist hõikab: “Ta varastas veel suure purgi herneid ka!!!”

Võrumaal Haanja kandis, endise külakeskuse platsil, kus kunagi asusid pood, söökla, side ja velskripunkt, ootavad kauplusautot mõned külamutid ja paar vanameest.
Suvine aeg, palav, kõik on varjunud suurte puude alla.
Juttu on aetud juba küll, poebuss aga veel pole jõudnud.
Järsku peatub nende juures kaks väljamaa numbritega matkaautot.
Aken lastakse alla ja mees rooli tagant seirab neid ning küsib puu all pingil istuva papi käest :
“Sprechen Sie Deutsch?”
Vastust ei tule…
Jupi aja pärast:
“Do you speak English?”
Vaikus…
“Parlez-vous français?”
Tulemus null…
Aken tõusis ja autod sõitsid ära.
Mingi paarkümmend minutit on vaikus, ainult linnukeste siristamist on kuulda.
Siis ütleb papi: “Kae määne tark miis, peris mitut kiilt mõist…A mis tal tuust kasu oll?!?”

Arst patsiendile:

„Ma vaatasin siin veel kord teie analüüsid üle ja sain aru, et tehtud on koletu viga….“

„Kas tõesti vähk, doktor?!?“

„Hullem, sõbrake, palju hullem…“

„Oo jumal!“ karjatab patsient ja kaotab teadvuse.

„Jah, patsient, te elate ju aadressil, mida teenindab hoopis teine haigla!!!“