Kategooria: Anekdoodid

Kolm head sõpra – Einstein, Newton ja Pascal – otsustasid mängida peitust.
Einstein sulges silmad ja hakkas lugema kümneni.
Pascal jooksis kiiresti ja peitis ennast diivani taha.
Newton aga tõmbas rahulikult Einsteini ees meeter korda meeter suuruse ruudu põrandale ja seisis ise selle keskele.
Kohe kui Einstein jõudis lugemisega kümneni, avas ta oma silmad ja hüüdis:
“Newton! Ma leidsin su! Sa seisad ju otse minu ees!!!”
Newtoni aga vastas kohe Einsteinile: “Ähh, sa ei leidnud sugugi mind, vaid leidsid hoopis ühe Newtoni ruutmeetri kohta ehk tegelikult leidsid sa hoopis Pascali!!!”

Blondiin võitis peaauhinnaks kruiisi Kariibidel.
Reisi ajal pidas ta ka päevikut.

Esmaspäev: “Mul oli au einestada kapteniga ühes lauas.”
Teisipäev: “Kapten kutsus mind tutvuma komandosillaga.”
Kolmapäev: “Kapten on teinud mulle ebasobivaid ettepanekuid.”
Neljapäev: “Kapten ähvardas terve laeva uputada, kui ma ei nõustu tema ettepanekutega.”
Reede: “Täna päästsin 1500 inimese elu!!!”

Istub mees kodus ja vaatab telekat.
Järsku kõlab üle linna tsunamihoiatus ja et kes ellu tahab jääda, mingu otsigu kõrgemat pinnast.
Ronib mees katusele ja hakkab palvetama.

Varsti on vesi juba poole maja kõrgusel ja saabub paat.
“Tule, hüppa ruttu sisse, muidu upud ära!” hõikab paadist mees.
“Ei hüppa, las ma palun siin Jumalat ja küll ta mu ära päästab!” kostab mees katuselt vastu.
Paat sõidab minema.

Varsti on mehel vesi juba põlvini, saabub teine paat.
“Tule roni sisse, u
pud muidu ju ära kohe!” ütleb paadimees.
“Ei upu, kui ma veel Jumalat palun, siis küll ta mu ära päästab!” sõnab mees rahuga.
Paat sõidab minema.
Mõne hetke pärast ongi mehel vesi üle pea ja mees upub ära.
Kui mees taevasse jõuab, läheb ta solvunult Jumala juurde ja pärib:
“Kuule, ma ju palusin sind, miks sa mind ära ei päästnud???”
Jumal vastu: “Millest sa räägid, et ei päästnud? Ma saatsin sulle ju kaks paati appi!!!”

Volli oli ravil psühhiaatriahaiglas.
Öövaht piilus tema tuppa ja märkas, et Volli on kinnitanud plekist pesuvanni seina külge rippuma, nii et põhi on toa poole.

Kuna patsient näis olevat ärkvel, küsis öövaht: “Mille pärast sa Volli pesuvanni seina külge riputasid?”
“See on minu seinakell, kuna muud ajanäitajat mul pole.”
“Ah sedasi. No, kas ta siis oskab öelda, mis kell ka praegu näitab?”
Volli võttis kätte haamri ja põrutas sellega kõigest jõust vastu pesuvanni põhja nii, et ka sein värises.
Naabertoast kostis hüüatus:
“Jummel küll! Kell on pool kaks öösel!!!!”

Ema väikese tütrega tuleb laevalt ja võtab takso.

“Emme, miks need tüdrukud siin kai ääres seisavad?”

“Nad on meremeeste naised ja ootavad mehi koju,” seletab ema.

“Need on prostituudid!” täpsustab taksojuht elutargalt.

Mõne aja pärast pärib väike tüdruk: 

“Emme, kas prostituudid lapsi ka saavad?”

“No kust need taksojuhid siis tulevad?!” ei jää ema võlgu. 

Naine üksinda kodus, mees komandeeringus.
Ühel hetkel uksekell, naine teeb ukse lahti, armuke ukse taga.
Läheb natuke aega mööda, jälle uksekell, naine saadab armukese rõdule, ütleb, et poe kotti.
Ukse taga järgmine armuke.
Läheb siis jälle veidi aega mööda, kui jälle uksekell.
Naine saadab ka selle armukese rõdule, käseb kotti pugeda.
Tuleb siis ukse tagant kolmas armuke sisse, natukese aja pärast uksekell.
Armuke jälle rõdule ja kotti.
Ukse taga on mees, kes komandeeringust varem koju tulnud ja näljane on.
Läheb siis mees rõdule süüa otsima.
Lööb esimest kotti jalaga… kuuleb seamoodi ruigamist.
Mõtleb: “Ah, seapraadi ongi vaja.”
Lööb teist kotti… nagu kana kaagutaks.
Mõtleb: “Siis saab mune kah keeta.”
Lööb kolmandat kotti… vaikus.
Lööb kõvemini… vaikus.
Lööb veel kõvemini…
“KURAT! ARU EI SAA VÄ??? KARTULID!!!”

Karu ütleb ühel loomade kokkutulekul nii:
“Alates tänasest teeme nii, et mina kutsun igal õhtul ühe looma enda juurde ja söön ta ära.”

Keegi ei vaidle vastu.
“Täna õhtul tuleb minu juurde kits!”
Kits hakkab üleni värisema, kuid vastu ei hakka ja läheb õhtul kohale. Süüakse loomulikult Karu poolt ära.
Teisel päeval kutsub Karu enda poole Rebase. Läheb samamoodi nagu Kitsega.
Niimoodi väheneb päev-päevalt metsaelanike arv, kuni jõuab järg Jänese kätte.
Karu ütleb: “Täna tuled sina, Jänes, minu juurde!”
Jänes kurja häälega vastu: “Käi pe*sse, Karu!!!”
“No kui ei taha, siis ära tule. Ära nüüd kohe siis niimoodi närvi mine!” vastab Karu taganedes.

Mees sööb koos oma naisega peenes restoranis.
Laua juurde tuleb võõras naine, suudleb meest ja ütleb:
“Näeme siis õhtul, kullake!” ja kõnnib minema.

Naine jõllitab meest ja küsib: ”Kes kurat see oli?!?”
“Jaa, see…” vastab mees, “No see on mu tüdruksõber….”
“Ahsoo!? Või sedasi?! See oli nüüd küll viimane piisk karikasse!!!” ütleb naine, “Mulle aitab! Tahan lahutust!”
“Ma saan sellest täitsa aru,” vastab mees, “aga tuletan siiski meelde, et sellega lõppevad ostureisid Pariisi, talved Kariibidel, suved Toscanas, Ferrarid ja Mersud ja sa ei pääse enam ka jahtklubisse, kuid otsus on siiski Sinu oma.”
Samal hetkel tuleb restorani abielupaari ühine tuttav, kena mimm kaenla all.
“Kes see eit seal Jaani kaelas ripub?” küsib naine.
“Noh, see on ta tüdruksõber…” vastab mees.
“Meie oma on ilusam!!!” vastab naine.

Marju Länik läheb sinise silmaga bändiproovi.

Bändikaaslased siis uurima: “Issand, mis sinuga juhtunud on, Marju?!”

Marju seletab siis, et hakkas eile poodi minema ja hüüdis mehele teise tuppa, et kas mees ka miskit soovib.

Mees olla hüüdnud, et too viina, Marju!

Marju ütleb, et no ma siis tõingi viinamarju…

“Kuule, kuhu see su närvihaige naaber on kadunud. Too, kellest sa mulle rääkisid? Ma ei näe teda enam üldse.”

“Ta on aias.”

“Kus küll?”

“Noh, eks pisut tuleb ikka kaevata….”