Kategooria: Anekdoodid

Naine üksinda kodus, mees komandeeringus.
Ühel hetkel uksekell, naine teeb ukse lahti, armuke ukse taga.
Läheb natuke aega mööda, jälle uksekell, naine saadab armukese rõdule, ütleb, et poe kotti.
Ukse taga järgmine armuke.
Läheb siis jälle veidi aega mööda, kui jälle uksekell.
Naine saadab ka selle armukese rõdule, käseb kotti pugeda.
Tuleb siis ukse tagant kolmas armuke sisse, natukese aja pärast uksekell.
Armuke jälle rõdule ja kotti.
Ukse taga on mees, kes komandeeringust varem koju tulnud ja näljane on.
Läheb siis mees rõdule süüa otsima.
Lööb esimest kotti jalaga… kuuleb seamoodi ruigamist.
Mõtleb: “Ah, seapraadi ongi vaja.”
Lööb teist kotti… nagu kana kaagutaks.
Mõtleb: “Siis saab mune kah keeta.”
Lööb kolmandat kotti… vaikus.
Lööb kõvemini… vaikus.
Lööb veel kõvemini…
“KURAT! ARU EI SAA VÄ??? KARTULID!!!”

Karu ütleb ühel loomade kokkutulekul nii:
“Alates tänasest teeme nii, et mina kutsun igal õhtul ühe looma enda juurde ja söön ta ära.”

Keegi ei vaidle vastu.
“Täna õhtul tuleb minu juurde kits!”
Kits hakkab üleni värisema, kuid vastu ei hakka ja läheb õhtul kohale. Süüakse loomulikult Karu poolt ära.
Teisel päeval kutsub Karu enda poole Rebase. Läheb samamoodi nagu Kitsega.
Niimoodi väheneb päev-päevalt metsaelanike arv, kuni jõuab järg Jänese kätte.
Karu ütleb: “Täna tuled sina, Jänes, minu juurde!”
Jänes kurja häälega vastu: “Käi pe*sse, Karu!!!”
“No kui ei taha, siis ära tule. Ära nüüd kohe siis niimoodi närvi mine!” vastab Karu taganedes.

Mees sööb koos oma naisega peenes restoranis.
Laua juurde tuleb võõras naine, suudleb meest ja ütleb:
“Näeme siis õhtul, kullake!” ja kõnnib minema.

Naine jõllitab meest ja küsib: ”Kes kurat see oli?!?”
“Jaa, see…” vastab mees, “No see on mu tüdruksõber….”
“Ahsoo!? Või sedasi?! See oli nüüd küll viimane piisk karikasse!!!” ütleb naine, “Mulle aitab! Tahan lahutust!”
“Ma saan sellest täitsa aru,” vastab mees, “aga tuletan siiski meelde, et sellega lõppevad ostureisid Pariisi, talved Kariibidel, suved Toscanas, Ferrarid ja Mersud ja sa ei pääse enam ka jahtklubisse, kuid otsus on siiski Sinu oma.”
Samal hetkel tuleb restorani abielupaari ühine tuttav, kena mimm kaenla all.
“Kes see eit seal Jaani kaelas ripub?” küsib naine.
“Noh, see on ta tüdruksõber…” vastab mees.
“Meie oma on ilusam!!!” vastab naine.

Marju Länik läheb sinise silmaga bändiproovi.

Bändikaaslased siis uurima: “Issand, mis sinuga juhtunud on, Marju?!”

Marju seletab siis, et hakkas eile poodi minema ja hüüdis mehele teise tuppa, et kas mees ka miskit soovib.

Mees olla hüüdnud, et too viina, Marju!

Marju ütleb, et no ma siis tõingi viinamarju…

“Kuule, kuhu see su närvihaige naaber on kadunud. Too, kellest sa mulle rääkisid? Ma ei näe teda enam üldse.”

“Ta on aias.”

“Kus küll?”

“Noh, eks pisut tuleb ikka kaevata….”

Ühel õhtul on abielupaar voodis, kui mees koputab vaikselt naisele õlale ning hakkab tema kätt masseerima.
Naine pöördub mehe poole ja ütleb:

“Vabanda, kallis, aga ma lähen homme günekoloogi juurde ja tahan puhas olla…!”
Mees pöörab külge ja üritab magama jääda.
Mõne minuti pärast pöörab mees uuesti naise poole ja sosistab talle kõrva:
“Ega sa homme hambaarsti juurde ei lähe…?”

Seafarmis ajab kogenematu traktorist külili sõnnikulaadungiga järelkäru. Noormees jookseb ümber õnnetuskoha ja vannub. Tuleb farmijuhataja:

„Ära võta südamesse, kõigil juhtub! Teeme rahulikult suitsu ja ja arutame, kuidas asja joonde saaks.“

„Mul pole aega,“ vastab traktorist. „Jaan hakkab sõimama.“

„Teeme aga teeme suitsu!“ surub juhataja talle paki pihku. „Nüüd aga tuleks sööma minna, tühja kõhuga mõte ei liigu,“ arvab juhataja, kui suits tehtud.

„Ei saa, pean kiirustama, muidu saab Jaan vihaseks,“ närveerib noormees.

Juhataja viib traktoristi siiski kohalikku kõrtsi ja tellib pärast lõunasööki mõlemale 100 grammi viina:

„Noh, võtame kogu selle jama peale!“

„Ma ei saa, Jaan saab teada, pahandab.“

„Kurat selle Jaaniga, ära pabista, küll sa jõuad veel kõik asjad ära teha! Ja nüüd võiks terve pudeli võtta,“ arvab juhata, kui pitsid tühjad.

„Ma parem lähen, muidu võib Jaan ikka tõsiselt vihastada…“

„Kus see sinu Jaan õieti on?“

„Seafarmis. Jäi selle, noh, järelkäru alla…“

Viis nahkvestides päevitunud, ohtralt tätoveeritud, habetunud, suurt ja inetut kõrilõikajast mootorratturit tulid kõrtsis baarileti juurde ja tellisid kuus suurt õlut.
“Teid on ju ainult viis?” imestas baarmen.
“Me teame küll, mida me teeme!”
Teenindaja laskis kraanist kuus õlut, igaüks võttis enda klaasi ja kuues anti baariletile toetuvale tundmatule mehele.
“Seda et, mille eest see on?” imestas mees.
“Meil on selline komme, et pakume õlut inimestele, kellel on probleemid.”
“Aga mul ei ole mingeid probleeme!!!”
“Varsti on, kui sa meile järgmist ringi välja ei tee!”

Naine on armukesega voodis, kui kuuleb, et abikaasa on koju jõudnud.
“Kiiresti! Mine seisa sinna nurka!”
Naine hõõrub mehe keha ruttu beebiõliga kokku ja raputab talki ka peale.
“Ära enne liiguta, kui annan sulle loa. Teeskle, et oled kuju!”
Abikaasa astub magamistuppa ja küsib: 
“Kallis, mis see on?”
“Ah see, see on lihtsalt kuju! Perekond Tammed ostsid ka samasuguse endale magamistuppa. Mulle hakkas see nii meeldima, et ostsin meile ka samasuguse.”
Kujust rohkem seejärel ei räägita ja minnakse magama ära.
Kella kahe paiku öösel tõuseb mees voodist, läheb kööki ja tuleb mõne hetke pärast tagasi, kaasas võileivad ja õllepudel.
“Kuule!” sosistab ta kujule. “Siin on sulle natuke süüa. Mina pidin Tammede juures seisma kolm päeva ja keegi ei pakkunud isegi klaasikest vett!!!”

Kohvikusse siseneb kass, tellib kohvi ja piruka.
Ettekandja jääb vahtima, suu lahti.

Kass: “Mis on?”
“Eee… te olete kass!”
“Nojah.”
“Te räägite…”
“Kah mul uudis! Kas te toote, mida ma tellisin, või ei?”
“Oo, vabandage palun, muidugi toon! Ma lihtsalt ei ole kunagi varem näinud …”
“Ma ei ole siin varem käinud ka. Ma otsin tööd, käisin siin ühel intervjuul, pärast tuli kohviisu…”
Ettekandja tuleb tellimusega tagasi, näeb, et kass klõbistab sülearvuti klaviatuuril.
“Siin on teie kohv. Ee… ma siin mõtlesin… Te ju otsite tööd, eksole? Minu onu on tsirkuse direktor, ta võtaks teid hea meelega korraliku palgaga tööle.”
“Tsirkusesse?” küsib kass. “Kas see on see, kus on areen, kõrge kuppel, orkester?”
“Jah.”
“Klounid, akrobaadid, elevandid?”
“Jah.”
“Suhkruvatt, popcorn, pulgakommid?”
“Ja-ja-jaa.”
“Kõlab ahvatlevalt. Aga mille kuradi pärast neil programmeerijat vaja on?!?”