Kategooria: Varia

Kuidas ärkavad erinevatest rahvustest mehed:

Inglane ronib üle naise voodist välja, läheb külmkapi juurde, keedab endale muna ja läheb tööle.

Prantslane ronib üle naise ja armukese voodist välja, läheb külmkapi juurde, praeb endale kaks muna ja läheb tööle.

Venelane ronib üle naise ja kolme lapse voodist välja, vaatab seda kohta, kus külmkapp peaks olema, sügab mune ja läheb tööle.

Hiinlane ronib üle naise, ämma ja seitsme lapse voodist välja, vaatab seda kohta, kus külmkapp peaks olema, sügab seda kohta, kus munad peaks olema ja läheb tööle.

Võtsin vennalt 100€ võlgu ja lõin baaris sirgeks.
Siis võtsin õelt 50€ ja ostsin selle eest 20-eurose kinkekaardi.
Järelejäänud 30€ maksin vennale tagasi.
Nüüd ma olen vennale võlgu 70€ ja õele 50€, kokku 120€.
Lisaks on mul 20€ kinkekaart.
Kõik kokku 140€.
Kuhu kadus 10€ ???

Ühes kireva minevikuga baaris tehti remonti.
Alguses olid töömeeste emotsioonid laes, aga hiljem juba seinast seina, kuna värvihaigel omanikul hakkas katus sõitma.
Näost valged töömehed ei saanud halligi aru, aga omaniku hääletoon andis mõista, et tulevik on tume.
Maalrid langesid musta masenduses.
Tõeliselt sinine esmaspäev!
Oli tunne, et võimatu on musta valgeks rääkida…

Eunuhh istub õhtul haaremis ja pomiseb endamisi:

”Tähendab, nii…! Emiir magas eile naistega number 4, 12, 18, 25 ja 32. Väga hea, lotopilet on täidetud…!”

Vabal õhtul pakkusin naisele ajaviiteks rollimänge mängida.

Et mina oleksin nagu pätt ja tema politseinik…

Nüüd juba kolmandat päeva luud-kondid valutavad.

KURADI MENT!!!!

Venemaalt.
Meil on tööl reegel: kes vannub, paneb rahakarpi 5 rubla.
Tulime hommikul tööle. Üks mees vaikis. Vaikis tükk aega. Siis pani karpi 1500 rubla ja rääkis, kuidas ta veetis nädalavahetuse suvilas koos ämmaga. 
Teised vaatasid üksteisele otsa ja panid igaüks 500 rubla kommentaarideks….
Mina sellele tööle ei kõlba, ma ei näeks palka üldse, pigem jääks veel võlgugi!

Rootsis, Värmlandi maakonnas leiti enne II maailmasõda kiriku seesmiste värvimistööde kohta arve, kus olid üles kirjutatud kõik tööd võrdlemisi üksipulgi ja vastavate hindadega.
Arve nägi välja selline:
“Muutsin kümnenda käsu ja parandasin kuuenda. Pikendasin ilma lõppu ja panin juurde mitu uut tähte. Tegin ingel Gabrielile teise paari tiibu ja kuldasin esimese paari. Suurendasin põrgu tuld ja tegin kuradi näo hirmsamaks. Blondeerisin voorusliku Susanna juukseid, tegin Joosepile arukama näo pähe. Lakeerisin Potivari naist kolm korda ja parandasin Püha Magdaleenat, kes oli täiesti rikutud. Raha tänuga vastu võtnud, maaler Bjoerklund.”

Puhka rahus, Eesti armastatud näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (4.07.1947–22.03.2017)

Lembit Ulfsak lõpetas 1966. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1970. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennu.

Lembit Ulfsak töötas näitlejana 1969–1978 Noorsooteatris, 1978–1985 (vaheaegadega) Viktor Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris, alates 1994. aastast Eesti Draamateatris ning 1985–1994 näitleja ja lavastajana Tallinnfilmis.

Ta on mänginud väga palju filmides nii Eestis kui ka mujal («Ukuaru» 1973, «Legend Ulenspiegelist» 1976, «31. osakonna hukk» 1980, «Kapten Granti otsinguil» 1985, «Doktor Stockmann» 1988, «Ma pole turist, ma elan siin» 1989, «Tulivesi» 1994, «Head käed» 2001, «Röövlirahnu Martin» 2005, «Mina olin siin» 2008, «Punane elavhõbe» 2010, «Rotilõks» 2011, «Üksik saar» 2012, «Mandariiinid» 2013). Lisaks teatrile ja kinole on Lembit Ulfsak kaasa teinud telelavastustes («Mõmmi ja aabits» 1977–1978 ja 1998, «Tema majesteet komödiant» 1983, «Vigased pruudid» 1989), seriaalides («Salmonid» 1993–1995, «V.E.R.I.» 1995–1997, «Õnne 13» alates 2004. aastast), kuuldemängudes («Härra Biedermann ja tulesüütajad» 2000) ning animafilmide eesti keelde dubleerimisel («Jääaeg», «Karlsson katuselt», «Imelised»). 1972–1973 laulis Ulfsak koos kolleegide Juhan Viidingu ja Tõnis Rätsepaga ansamblis Amor Trio.

Lembit Ulfsakit on tunnustatud korduvalt näitlejapreemiaga («Oliver ja Jennifer», «Becket ehk Jumala au», «Ljubov Jarovaja», «Müügimehe surm»).

1989. aastal nimetati Ulfsak ENSV teeneliseks kunstnikuks, 2006. aastal määrati Lembit Ulfsakile Valgetähe IV klassi teenetemärk ja 2017 Valgetähe III klassi teenetemärk. 2012. aastal hääletati näitleja Eesti filmi sajandiauhinna (sajandi meestäht) vääriliseks.

2015. aasta jaanuaris nomineeriti mängufilm «Mandariinid», milles Lembit Ulfsak mängis üht peaosa, parima välismaise filmi Oscarile.

2017. aastal pälvis Lembit Ulfsak riikliku kultuuri elutööpreemia kui Eesti näitlejatest kõige väljapaistvama ja riigipiire ületava filmikarjääriga näitleja, kelle rollid Ukuaru Akslist kuni «Mandariinide» peaosani moodustavad ereda ja tunnustust vääriva galerii.

Kõrbes liigub vaevaliselt mees koeraga.
Hirmus väsimus on kallal, kõht on tühi ja meeletu janu.
Ühtäkki märkab silmapiiril oaasi terendamas.
Leiab endas uut jõudu ja jõuabki aiaga piiratud oaasini.
Mees küsib väraval seisvalt valvurilt:

“Mis imeline koht see on?”
“Sa oled juba surnud ja jõudsid just paradiisi. Sul on aeg tõeliselt puhata. Astu edasi.”
“Aga kas juua on pakkuda?”
“On, kõike on – vett, limonaadi, õlut…..”
“Aga söögikraami?”
“Kõike on külluslikult.”
“Aga ma olen koeraga.”
“Koera pead värava taha jätma.”
“Oeh, ei sobi mulle kahjuks.”
Mees komberdab edasi ja jõuab üllatuslikult peagi järgmise oaasini.
Väraval seisab jällegi valvur ja mees uurib:
“Janu vaevab, kas ma juua saaksin?”
“Ikka saab, siin lähedal on kaev.”
“Aga koer?”
“Valad tallegi oma ämbrist.”
“Kõht on ka kole tühi.”
“Kostitan sind õhtusöögiga, annad koeralegi palakese.”
“Mis imeline koht see on siin selline?”
“Sa oled jõudnud paradiisi.”
“Mulle öeldi juba eelmise oaasi juures, et seal on paradiis.”
“Nad valetavad, seal on põrgu.”
“Aga kuidas te siin, paradiisis, seda talute, et nad võõra nime all esinevad?”
“See on meile väga kasulik. Nii jõuavad meieni ainult need, kes oma sõpru kunagi ei hülga!”