Kategooria: Varia

Tutvuksin ilusa, rinnaka ja seksika naisega. Mul endal on hea huumorimeel. Olen töötu, kes siis ei oleks – ajaga peab ju kaasas käima.
Käin nädalas korra poes. Elan vallavaese abirahast ja ema pensionist. Mulle meeldib mitte midagi teha, õlut juua, diivanil olla ja mune sügada. Väiksena meeldis ujuda, kui ema mind vannitas, meeldib siiani, aga ema jäi vanaks, homme saab 75 ja vanni pole ka enam. Mul on puupliit, tolmuimeja Raketa, külmkapp Snaige ja pesumasin Riga. Ega ma eriti midagi ei viitsi teha, kes siis ikka viitsiks?! Ükskord panin mingi asja kokku, mis käis seinale, ema oli rahul. Pesunööri panin ka täna hoovi üles. Üks heategu päevas. Nii tore oleks, kui pannil midagi säriseks ja tolmuimeja uriseks. Naisele pakuks omaltpoolt pidevat askeldamist kodutöödes, vahel ka seksi, kui viitsin. Ma eriti ei ärritu millegi peale, ainult kord kuus, kui vool ära läheb ja telekat ei näe ja kui mobiiliga enam välja helistada ei saa, kuna arved jäid maksmata. Naine võiks käia kindlasti tasuval tööl.
Näpud väsisid ära, lähen viskan pikali…

Käisin täna sõbra vanaisa matustel, kes muuhulgas oli ka mingi kuradi sekti liige. Vastavalt selle sekti tavadele viibis matustel ka selgeltnägija, kes pidi ennustama, kes sureb järgmisena. Peale rohkete laulude saatel muldasängitamist, selgeltnägija keskendus, ajas käed laiali nagu Kate Winslet Titanicus ja teatas, et järgmisena sureb see, kes esimesena surnuaialt lahkub. Istume siin juba viiendat tundi. Hämardub. Kes mängivad kaarte, kes surfib nutitelefoniga netis. Vanem rahvas ootab tellitud doominoklotse. Nooremad tellisid pitsat ja õlut. Kalmistuvalvur oleks peaaegu kere peale saanud, kui üritas meid minema ajada. Plaanitakse grillimist koos politseinikega, kes tulid kalmistuvalvuri kitumise peale ja on otsustanud peale olukorraga tutvumist meile seltsi pakkuda. Üks politseinik helistas Päästeametisse ja palus sooje tekke tuua. Arutleme praegu, kas tasub nende saabumisel neile rääkida, mis põhjusel me siin viibime. Meiega liitunud pitsakullerid arvavad, et ei peaks. Et läheb liiga kitsaks. Hoian teid sündmuste arenguga kursis. Ärge Delfisse teada andke, niigi ruumi vähe!

Vaata aga vaata, Maksuamet on viimasel paaril päeval vapsee ära tõusnud ja muudku praalib, et on paljudele ontlikele Eesti kodanikele Lätist alksi toomise eest trahvi ära väänanud. Täitsa plass lugu, et tublisid pereinimesi, spordimehi, kogukonna juhte ning arvamusliidreid nimodi peedistatakse.
Eks kogenud alko-rändurina on tollimehed mindki korduvalt kinni pidanud, kuid mul on kodutöö on korralikult tehtud. Legend välja mõeldud ja kodus laudas lammaste ja sigade peale testitud. Mina etlen, lammas määgib ja siga vaatab kurjalt…ja nii edasi, kuni siga leebelt naeratab ja kärsaga ukse poole viipab, et ah, sõida edasi.

Siin siis mõned soovitused, et kuidas tollimeestele udu ajada ja oma mõnulaadungiga turvaliselt kodusadamasse kruiisida:

1. Jääd 600 liitri šampuse ja vahuveiniga vahele – piirnorm 90 liitrit
Ossa nuga, miukse glamuurse prouaga ma Sugari ööklaabis tuttavaks sain – otse Audrust, üleni H&M’is ning kingakontsad hea rindumuse all lookas. Kutsusin ta šampuse-vanni! No ja vann ka ikka normaalne suur, mitte mingu uusarenduse säästu-kauss.

2. Jääd vahele 200 liitri viinaga – piirnorm 10 liitrit
Köhh-köhhh, lugupeetud tollihärra, gripihooaeg ju, vanaema teeb tervendavaid viinasokke. Vahel viinatrussikuid ja viinapükse ka. Ja näedsa vanaisal on nii tõsine patsill küljes, et viinapuhvaika vaja teha. Sinna vati sisse imbub ikka paar ämbrit korraga ja nii nädal aega jutti!

3. Jääd vahele 1000 liitri õltsiga – piirnorm 110 liitrit
Mis õlu? See on puhas roheline taastuvenergia, mahe-värk noh, EASi toetatud projekt! Monteerisin pissuaari jalgratta dünamo ja nüüd muudkui joon ja kusen, joon ja kusen ning elektrit lippab. Öko-hüdro-elektrijaam, läti keeles õlus-elektrijs-jaams.

4. Jääd vahele 200 pudeli veiniga – piirnorm 90 liitrit
Ega need pudelid pole joomiseks, see on motivatsiooniprogramm mustsõstardele. Panen nad kevadel põõsaste kõrvale mammudele insipratsiooniks, et kui nad tublisti kasvavad, siis et millistesse nooblitesse klaasputlitesse nad välja võivad jõuda!

5. 70 liitrit viina, 500 liitrit õllet, 225 liitrit veini
Ega ma müügiks vii, ikka Erich Kriegerile peaparanduseks.
Tollimees veel küsib murelikult, et tohohoh, kas Erich on haige, et täna nii vähe võtab…

Lugupeetud dr. Noormann!

Mina ja minu tüdruksõber läheme alati koos välja – mina lähen sõpradega välja, tema läheb endast välja.
Mina tulen hommikul või järgmisel päeval ikka koju tagasi, tema on ikka endast väljas.
Nädal aega on väljas. Miks tema võib kauem väljas olla, kuigi läksime koos???

PS! Kuidas kõõmast lahti saada?

Lemps.

Lugupeetud Lemps!

Järgmine kord, kui lähed välja, siis tule koju alles nädal aega hiljem. Ja võta kaasa Sõle tänavalt üks prostituut. Löö jalaga uks lahti, nõua süüa ja juua ning teata, et nüüd hakkate kolmekesi seksima. Kõõm pakib selle peale kohvrid ja kolib ise välja. Sellega peaks olema probleem lahendatud.

Lugupidamisega
dr. Noormann

Aastakümneid tagasi, sel ajal võimutses veel nõukogude võim, võeti üks mees vahele samakaaparaadiga. Miilitsas ülekuulamisel pakkus mees välja tehingu: antagu talle samakaaparaat tagasi ja lubatagu minna, vastutasuks annab ta järgmise nädala jooksul üles kõik samakaaparaadid Mustamäel.

Miilitsad nõustusid diilliga ja lasid mehe minema. Mees jalutas miilitsast (jaoskond seal Pärnu maanteel, Jaani kiriku taga) trollipeatusse (see seal tookordse Merekooli, nüüdse Inglise Kolledži ees), istus trolli ja võttis tagasisaadud aparaadi sülle. Inimesed vaatasid vähe imellikult ja siis üks küsis: “Oled sa ikka mõistuse juures?! Käid avalikult samakamasinaga ringi?!”

Mees vastu: “Aga kas te siis uut korda ei tea?! Kui miilitsas ära registreerida, siis tohib pidada!”

Esmaspäeval oli miilitsajaoskonna taga järjekord samakaaparaatidega…

Kalevipoeg ärkas, ringutas, peeretas, mille tagajärjel lagunesid mõned tsüklonid, mis ähvardasid Ameerika kohale orkaane tekitada ja hakkas mõtlema. Ta mõtles, et kuradi jama – igasugustel molkustel on äriideed, aga mul pole ainsatki. Mõtles päeva, mõtles teise ja tüki kolmandatki, ja siis tal sähvatas, sest vahepeal oli Kaval-Ants Lätist mõned rekkatäied hüva humala- ja hundijalavett kohale veeretanud. Ja välja mõtles!
Ta lõi Kaval-Antsuga õllekruusid kolinal kokku, naeratas
 salakavalalt ja lõi Antsu õlale sihukese sõbrapatsu, ei viimane koos pingi jäänustega laua alla vajus.
“Mille eest see nüüd oli,” virises Kaval-Ants, vii mind kohe röntgenisse, mul on kindlasti rangluu murd!”
“Ähh, mis sa vingud, tõmba parem tou kangemat mandlite vahele,” lükkas Kalevipoeg tagasihoidliku pool ämbritäit viina Antsu lauapoolele. “Aga meie asutame nüüd restorani, mis lahendab rahvusvahelised vastuolud!”
Kaval-Ants nägi välja nagu miljon üksteist mittemõistvat küsimärki. “Ära pabista,” lohutas Kalevipoeg, “ma mõtlesin juba kõrtsi nime ja menüü välja!”
“Nohhhhhhhhhhhhhh???”
“Nimeks saab ALLAHI HALA ja teenindame eelisjärjekorras parasiite.., noh, neid, keda pagulasteks nimetatakse. Menüüs on vaid 1 söök ja 1 jook! Köögis lihtne, toorainega jama pole ja isegi kokka pole vaja – ise teeme valmis ja ise jagame kasumi omavahel!”
“No ja mis imeroog ja jook see siis on, et ainult nii nigela menüüga kasum tekib,” ei mõigand Ants asjast muffigi.
“Sea persepeki hautis kitsekuse kastmes, selle hõrgutise allaloputamiseks majajook – tehnilise piirituse segu atsetooni ja maomahlaga! Aga kasum tekib sponsorite heldest käest, ja küllap minu idee neid juba karjakupa kohale meelitab!”
“Ja kust me seda maomahla saame,?!” ehmatas Ants ära.
“Lollakas, see on ju klientidel endal olemas! Ja kui nad seda komplektlõunat ära ei söö, siis elamisluba, tööd ega kodakondsust ei saa!”

Petka käis õhtukoolis
Pidi kirjutama kirjandi teemal “Üks päev minu suves.”

Petka kirjutas:
“Kõndisime Vassili Ivanovitšiga (Tšapajev) poodi ja ostsime korvitäie veine.
Siis läksime metsa alla ja jõime veinid ära.
Viisime tühjad pudelid poodi ja saime veel mõned veinid, jõime need ka ära.
Hommikul oli Vassili Ivanovitšil jube pohmakas!”

Õpetaja riidles Petkaga ja ütles: “Mis siis et õhtukool, peab ikkagi viisakaks ja kultuurseks jääma! Kirjuta näiteks raamatukogus käimisest.”

Petka kirjutas:
“Käisime Vassili Ivanovitšiga raamatukogus ja võtsime korvitäie raamatuid.
Läksime metsa alla ja lugesime need läbi. Vaatasime, et saab veel mõned raamatud, tõime ära.
Hommikul oli Vassili Ivanovitšil paljulugenud nägu peas!”

Ükskord vanal hallil nõukaajal kaotand Kalevipoeg oma Suure Isamaasõja veterani tunnistuse ära, mille Kaval-Ants talle osavasti valmis oli võltsind. No jama missugune – ei saand enam trammis tasuta sõita ega veteranide poe uksest sisse, kust sinki, suitsuvorsti, peenikese pekiribaga sealiha, śoti viskit, tśehhi õlut ja muud head-paremat saada olnd, mis tavalisse poodi ei jõudnudki. Käind siis Kalevipoeg kurva näoga ringi, et varsti näärid ukse taga ja snegurotśkad akna all silma tegemas ja kasukahõlma vahelt tissi välgutamas, aga pole miskit pottigi panna, et pidusööki teha, rääkimata snegurotśkate tuppameelitamise vahenditest. Läind siis Kaval-Antsu ukse taha kella tiristama, et ehk saaks uue tõendi, aga ukse avas Antsu punaseks nutetud silmadega naine, kes ütles, et Ants olla Pagari uulitsale ülekuulamisele viidud. Sitasti küll, mõtles Kalevipoeg, konsulteeris kähku telepaatilisel teel soome päkapikkude ja Jõuluvanaga, et kuidas korstna kaudu kõige parem strateegia on hoonesse tungimisel ja ronis siis katusele, kus elas Karlsson. Karlsson kuulas hirmust värisedes Kalevipoje kurja plaani ära ja poetas oma propelleri vaikselt ventilatsioonauku peitu ja kogeles tudisevate huulte vahelt, et ei saa täna Kalevipojale helikopteriteenust osutada, kuna tema propeller on RAI-s (Riiklik Autoinspektsioon) tehniliseks ülevaatuseks kinni peetud ja tema küljest lahti monteeritud. “Kurat sind kah, lennuvõimetut sitavarest,” pahandand Kalevipoeg pettunult ja läind Batmanit otsima. Varastas Pirita vetelpääste putka juurest mootorpaadi “Progress” ja võttis kursi New York´i. Enne aga oli ta tarmukalt tasku lutsukive täis varund ja kratsis nüüd neile naeltega SMS-e Batmanile, et too talle sadamasse vastu tuleks. Pildus tunni aja jooksul kõik kivid mööda merd laiali, et ehk vähemalt üks ikka õnnelikult kohale sulpsab. Õnneks tulid Kalevipojale poolel teel delfiinid vastu, kuulasid kannatlikult tema mure ära, võtsid bensiinist tühjenenud “Progressi” sleppi ja vedasid selle välgukiirusel Hudsoni lathe. Sealt ujus Kalevipoeg juba suurema vaevata Manhattanile. Helistas esimesest ettejuhtund telefoniputkast Batmanile ja rääkis, et Kaval-Ants on KGB poolt kinni peetud ja isegi Ameerika Hääl ei tea veel seda ja Karlsson on ajutiselt lennuvõimetu ja droone pole veel leiutatud ja nüüd peab Batman Kalevipoja Pagari uulitsale luurelennule toimetama ja teda kõiges muus aitama, et Antsu jälle vabaks saaks. Batman nohises tükk aega enne vastamist torusse ja ütles siis: “olgu, aga kui asi peaks suure kella külge minema, siis pead ütlema, et mina sind aitasin!”

(loe edasi…)

Ostnud kord Kalevipoeg 12 kuuspakki Rocki ja joonud ühe jutiga tilgatumaks. Röhitsenud kõuemürinal ning lasknud sellist Eesti Gaasi, et Läti ja Pihkva metssead kolme minutiga hinge heitnud, Eesti lambad aga ehmatusest tummaks jäänud ning villa ilma kääride abita seljast ehmatanud. No Kalevipojal juba hammas verel, viinud tühja taara kenasti Maxima taha ja kinkinud kodututele kollidele, ise aga ostnud Regaliast vaadi Viru Valget. Tuhninud siis oma märsist nutitelefoni lagedale ja hellanud Soome sepale, et kuule, kaim, hakkame õige jooma ja kätt suruma ja siis vaatame, kuidas selle sinu tütrekesega lood on…
No ega Soome sepp polnd ka miski papist poiss, tõmbas lõõtsaga ühe Finnairi helikopteri rajalt maha, laadis sabast saadik Koskenkorvat täis, haaras kaenlasse mõned kastitäied põdravorsti pealehammustamiseks ja võttis koosi Maarjamaa poole. Maandus siis kenasti lagunenvale Linnahalli katusele ja hakkas just Kalevipoja numbrit valima, et see talle vastu tuleks, kui asjasse sekkus Eesti piirivalve ja toll.

(loe edasi…)