Kategooria: Varia

Ossinovski muudku jahub, et alkoholist loobumine teeb tervise paremaks!
Kamarajura! Täielik valeinformatsioon! Räige meditsiiniline vale!
Kurat, eile läka Töötukassa maniküüri/pediküürikoolituse afterparty malbelt ülekäte ning peas taob nigust hüperaktiivsete hiigel-rähnade suvepäevadel. Võtan just omikust remont-õllet ja tervis läheb tuntavalt paremaks! Fakt!
Kurat, Ossinovski, siuke valekott ei tohiks olla Eesti peaminister!

Ja siis veel, et Eestis surevad paljud alkoholi. A paljud sünnivad?! Ah? Bilanss on kindlalt positiivne!
Viimased uuringud näitavad et umbes 79.4% eestlastest on purjus peaga tehtud. Kui see ainukenegi suguvõimendi ära keelata, siis praegu sensuaalsusest tiined ööklaabid, teatrid, bensakad ja firma suvepäevad muutuvad 5A klassiõhtuks – tüdrukud kihistavad ühes nurgas ja poisid vaatavad teises nurgas Auto24 ja isalt tuuripandud Playboy’d. Ja siis minnakse laiali, ei miskit elutervet pornuuhinit ning pisikesi latsekesi 9 kuud hiljem.
Vat see on reaalne oht Eesti tulevikule!

1. Kui kägistad Smurfi, siis mis värvi tema nägu muutub?
2. Mida teha, kui näed, et hävimisohus loom sööb hävimisohus olevat taime?
3. Miks ei ole hiiremaitselist kassitoitu?
4. Miks vihm villalambaid kokku ei tõmba?
5. Kui ma väidan, et valetan alati, kas ma siis valetan?
6. Kuidas pääseb lumekoristusauto juht hommikul tööle?
7. Miks kamikadze-lendurid kasutavad kiivrit?
8. Kui tumm viipekeeles ropendab, kas ema peseb siis tema kätt seebiga?
9. Kui tefloni külge ei jää midagi kinni, siis kuidas on ta panni külge kinnitatud?
10. Kui kassile võileib selga liimida ja ta kolmandalt korruselt alla visata, kas ta kukub jalgadele või võileiva peale?
11. Kas sünonüümile on sünonüüm?
12. Miks enne mürgisüsti tegemist surmamõistetutele puhastatakse süstlanõel?
13. Kuidas saab teada, kui nähtamatu tint hakkab lõppema?
14. Miks kunagi ei ole valesti valitud number kinni?
15. Kui jänesekäpp toob õnne, siis mis juhtub jänese endaga?
16. Miks inimesed vajutavad pulti kõvemini, kui patareid hakkavad läbi saama?
17. Kas tätoveerija töö läheb alati nahka?
18. Kui ma otsustan, et ma ei otsusta enam, kas see on siis otsus?

Pühapäeval on vaja kelli nihutada tund aega. Ma mõtlesin, et alustan tänavu sellega varem…
Igastahes nihutasin elutoa kella magamistuppa ja magamistoa kella elutuppa ja vannitoa kella esikusse.
Kõige raskem oli mikrouunikellaga, aga lõpuks sai see viidud lapse tuppa ja nüüd on seda väga raske kasutada…
Tund aega peab ju kelli nihutama…!? Igastahes on see nüüd tehtud, aega kulus terve tund.
Aru ma ei saa, miks see vajalik on ?! Iga aasta sama jama ning nüüd ma pean terve talve ootama, et saaksin mikrouuni kööki tagasi viia…

Nüüd aga lugesin ajalehest, et osad kellad liigutavad end ise! Kuidas ma nad küll üles leian pühapäeval pärast ärkamist?!

Turundusest:
· Kui sa näed peol lahedat tüdrukut, lähed tema juurde ja ütled talle: “Ma olen rikas – abiellu minuga” – see on otseturundus.
· Kui sa näed peol lahedat tüdrukut ja sinu sõber läheb tema juurde ja ütleb, näidates sinu poole: “Ta on väga rikas, abiellu temaga” – see on reklaam.
· Lahe tüdruk tuleb peol sinu juurde ja ütleb: “Sa oled rikas, abiellu minuga” – see on brändi tuntus.
· Sa näed peol lahedat tüdrukut, lähed tema juurde ja ütled: “Ma olen väga rikas, abiellu minuga” ja ta annab sulle vastu kõrvu. See on kliendi tagasiside.
· Sa ütled lahedale tüdrukule: Ma olen väga rikas, abiellu minuga” – ja ta tutvustab sulle oma abikaasat. See on nõudluse-pakkumise lõhe.
· Enne, kui sa jõuad lahedale tüdrukule läheneda ja öelda: “Ma olen rikas, abiellu minuga” – tuleb sinu naine. See on uutele turgudele sisenemise piirang.

Head televaatajad, jätkame jalgpalli reportaaži!
Seis on 0:0 ja meie meeskonnal piisaks ühest väravast, et alagrupist edasi jõuda.
Ja nüüd kombineerivadki meie poisid keskväljal kaunilt, pall liigub jalalt jalale, möödutakse vastase keskkaitsest, 
sööt värava alla, möödutakse viimastest kaitsjatest ja meie poisid on neljakesi silmitsi vastasete väravavahiga ja tuleb pealelöök -
vääääääääääääääääääärrrrrrrrrrrrrdjad….!!!

Kuulsin uudistest, et Tallinnas on sadama kandis üks imelik koomusvärk püsti pandud. Nimelt on seal selline kraana, mis inimesi taevasse sööma vinnab. Ettevõtmisel nimeks uhke Dinner in the sky. Et siukest imeasja oma silmaga kaeda panin linna poole jugama.

Kohapeal aga selgus, et sellise entel-tenteli eest lausa 100 ja rohkem euri küsitakse. Lõin natuke nagu põnnama, 100 euri on ikka 100 euri.
Rehkendasin, et see on 6 rulli heina Punikule või uus hüdrovoolik traktorile, lisaks kukele vaja uut harja ning sulasele Karu õlut kütteks.

Kalkuleerisin edasi. Punikult saan piima, traktoriga künnan põllu peediks, kukk ajab hommikul ülesse, sulase käest saab vahel koos õlut võttes peksa aga mis ma sellest 100 eurosest maa ja taeva vahel kõlkumisest saan – ilmselt ainult gaasid ja muud midagi. Kukub veel kahvli otsast kallis toit alla ja siis oled sellest ka jäädavalt ilma – all ju terve parv linnavaeseid suud lahti ootamas, et pilvepiirilt jumalatelt veidi ambroosiat alla pudeneks.

Lõin käega ja tulin lönta lönta kodu maale tagasi aga see asi jäi mul siiski hinge veidi kipitsema. Tahaks ju ka teinekord ikka uusi asju proovida ja rikaste inimeste linnaglamuurist osa saada. Siis korraga aga sähvatas. Muidugi! Kui rahakott on õhuke, tuleb ise leidlik olla! Haarasin külmkapist paki viinereid, keetsin potitäie tatart ning kaks nädalat tagasi riigikogulasest farmeri karjamaal otsa lõpnud punnis kõhuga lehmast lasin kruusitäie keefiri kõrvale. Tarvilik kraam kaasas ronisin mõisa vana viinaköögi pika korstna otsa tühja kurepessa.

Oioioi… ai sa krt! Toidul oli kohe teine maitse ja minemine! Natuke võttis küll ses kõrguses südame alt iiveldama aga see võis ka vabalt juba veidi libedaks läinud viineritest olla. Aga tatar maitses küll nii nagu oleks kullateri söönud!

Ja see vaade! Kurepesast nägi kaugele kaugele, peaegu teise maailma otsa, ehk alevi teise serva. Poe juures paistis aga sedamoodi, et keegi urineeris sirelipõõsasse. Alguses ei saanud aru, et kes aga siis tundsin joa järgi ära, katkendlik ja vähese survega. Mati! Teisel pool aga riputas naabrinaine aluspükse nöörile kuivama ning kolmandas küljes tšillis koer kuudi ees ja desinfitseeris oma mune.

Kõlgutasin pesa serval jalgu ja õhkasin, ohh küll on ikka ilus. See ongi vist elu mida näitlejad ja ärimehed suurlinnades elavad. Oleks veel kauemgi kena vaadet ja head suutäit nautinud aga siis saabusid sireenide huilates kohale hunnik päästemasinad ning mind tariti korstna otsast alla.

Küsiti mult, et mis mul arus oli? Ma katsusin vastata, et aga pealinnas on selline mood kraana otsas hingepidet võtmas käia.

“Pealinnas pealinnas…”, põrutas päästja, “kle Vello, sa ju juba 42, kas sa siis ei tea, et las nemad seal pealinnas lasevad end kasvõi kraanaga kuu peale tõsta ega meie ei pea siin kõike lollusi kohe järgi ahvima!”.

Sel ajal kui minuga pragati, tekkis mul aga uus mõte, et oot-oot, kogu see õhtusöök, kogu see üritus peab ju kusagilt kaudu ükskord välja ka tulema. Kas siin ei ole mitte innovatsioonikoht? Prooviks selle asja ka taevastes kõrgustes ära.

Õhtuhämaruses ajasingi aiamaale kolmnurkredeli püsti, ronisin ise sinna otsa ning lasin püksid alla. Ai sa krt, kohe teine tulemine oli! Hoopis nüansirikkam ja meeldivalt õhuline. Sealsamas asjatades mõtlesin ärinime ka välja. Ega nüüd polegi muud, kui saadan selle maaelu pikalt, põrutan linna, küsin EAS´ist starditoetused peale, siis ajan oma Kakk in the sky redeli, Dinner in the sky kraana kõrvale püsti ja panen bisnessi käima!