Külas peetakse lõikuspidu.
Pikad lauad on heast-paremast lookas.
Kõik on kenasti riides: mehed ülikondades, väga rinnakad külanaised suurte dekolteedega lillelistes kleitides.
Istutakse lauda ja serveeritakse suppi.
Siis tõstetakse esimene klaas ja asutakse supi kallale.
“Seekord läks kärakas küll õigesse kohta – võttis kohe rinna alt tuliseks!” ütleb Lusja naabrinaisele.
“Tõsta tiss supist välja, läheb jahedamaks…” vastab naabrinaine.

- Anna nüüd… mangub mees voodis abikaasalt. 
- Ei anna! Seda tuleb säästa pidupäevadeks!
- Kuule, võiks ikka anda, mul on nii kehv olla…
- Nii paljukest sa saadki, kui sa nii palju jood. Kui sul kehv on olla, siis see ongi sulle paras!!! 
- Anna ikka, jätkas mees nurumist. 
- Ma ei jaksa enam sinuga jantida. Võta siis, ise tead!
Mees läks rõõmsal meelel külmkapi juurde ja šampusepudeli avanedes, kui kork vasta lage lendas, käis kõva pauk.
Selle peale tuli lastetoast kritseeriv hääl.
- Emme, oleksid võinud ikka anda. Nüüd ta läks ja lasi ennast maha.