Kaks politseinikku vaidlevad,  kas ikka on vaja keeli osata või ei ole. Esimene väidab, et on, ja teine, et pole. Vaidlevad ja vaidlevad. Korraga peab üks auto kinni ja selle seest ronib üks mees välja ja kohe päris inglise keeli küsima: “Kuidas ma lennujaama saan?” Politseinikud ei saa midagi aru. Siis mees kohe uuesti soome, rootsi, saksa, prantsuse, hispaania, portugali, itaalia….. keeli küsima. Politseinikud ei saa ikka midagi aru. Mees lööb käega ja sõidab edasi. Teine politseinik ütleb seepeale esimesele: “Näe oskas küll keeli, aga kasu polnud midagi”.

 

Jänes leiab metsast viiesendise.
Siis läheb küsib karu käest,  kas see on suur raha.
Karu vastab, et on küll.
Jänes läheb poodi, ajab korvi nänni täis ja läheb leti äärde.
Müüja vaatab imestunud näoga jänesele otsa.
Jänes käratab: “Mis vahid? Tagasi pole anda vä?”

Ühel ilusal päeval jalutas väike vana daam Ameerika panka, käes kotitäis raha. Ta nôudis, et saaks kohtuda panga presidendiga, et avada endale konto kuna tal olevat väga palju raha.
Lôpuks pika vaidluse peale saadeti proua panga presidendi juurde.
Jôudnud presidendi kontorisse, küsib president daamilt: “No palju teil siis ka raha on?”
“Hetkel siin kotis on mul 165 000 dollarit,” vastab vana naine (samal ajal valades koti tühjaks panga presidendi lauale).
Kuna panga president on uudishimulik, siis küsib ta naiselt: “Kuidas teil on nii palju sularaha ja kuidas te selle saite?”
Vana daam: “Lihtsalt ma tegelen panustega.”
Panga president: “Panustega? Missuguste panustega?”
Vana daam: “No näiteks ma vean sinuga kihla 25 000 dollari peale, et su munandid on ruudukujulised.”
Panga president: “Hahahaa, see on ju absurdne kihlvedu. Sa ei vôidaks mitte kunagi!”
Vana daam: “No aga kas sa oleksid nôus minuga kihla vedama?”
Panga president: “Loomulikult! Ma vôin vedada sinuga 25 000 dollari peale kihla, et mu munandid ei ole ruudukujulised.”
Vana daam: “Olgu, veame siis kihla, aga kuna palju raha on mängus, siis kas sobiks, et ma tulen homme tagasi koos oma advokaadiga?”
Panga president: “Jah, loomulikult.”
Ôhtul koju minnes muutub panga president natuke murelikuks ja hakkab uurima oma munandeid peeglist niikaua, kuni ta on veendunud, et tema munandid on ümmargused, ja ta on kindel, et vôidab kihlveo.
Järgmisel hommikul ilmub vana naine panga presidendi juurde koos oma advokaadiga ja kordab nende kihlvedu. Panga president on nôus ja niisiis palub vana naine teda, et ta langetaks oma püksid, et nad saaksid veenduda, millised munandid siis panga presidendil on.
Vana daam vaatab väga lähedalt panga presidendi munandeid ja küsib siis: “Kas ma vôiksin neid katsuda, et kindlalt veenduda?”
Panga president mõtleb, et nojah, eks palju raha ole ju mängus ja arvata vôib, et vana daam tahab olla veendunud, ja nii ta siis lubabki oma munandeid katsuda.
Natukese aja möödudes avastab panga president, et naise advokaat taob vaikselt oma pead vastu seina. Panga president küsib siis daamilt:  “Kuule, mis su advokaadil viga on?”
Vana daam vastab: “Mitte midagi erilist, ainult et ma vedasin temaga kihla 100 000 dollari peale, et täna hommikul kella 10-ks hoian ma panga presidendi mune peos.”

Joodikud vaaruvad kodu poole.
“Veame kihla,” ütleb üks, “et mu naise esimene sõna mind nähes on musirull!”
“Hull oled vä?” imestab teine. “Vaata milline sa oled: purjus, räpane, kell on kaks öösel…”
“Veame kihla!”
“Veame!”
Nad jõuavad ettepaneku teinud mehe maja ette.
“Musirull, tee uks lahti!” hõikab peremees.
“Musirull!!!!” röögatab aknale ilmunud naine. “Pane ennast põlema, joodik!”

Mees sõidab liftiga alla ja pomiseb: “Sõnn? Ei. Lõvi? Ei. Kaljukits? Ei. Kurat, juba meelest läinud.”
All vajutab ta uuesti ülemise korruse nuppu, sõidab üles ja küsib: “Kuulge, doktor, mis te mulle ütlesite?”
“Vähk, vennas, vähk.”