Kolm vanamutti istusid pingil vanadekodu ukse ees ja nägid möödumas üht vanemat härrat.
Üks muttidest hüüdis: “Me võime kihla vedada, et suudame ära arvata sinu aukartustäratava vanuse!”
Vanahärra vastas: “Pole ühtki šanssi, et te selle ära arvaks, te vanad eidekesed!”
Üks teine vanamutt ütles: “Loomulikult oskame me seda! Võta püksid ja aluspüksid maha, siis ütleme kohe, kui vana sa oled!”
Mehel hakkas juba vaikselt uudishimu tekkima ja et tõestada mutikestele, et nad ei tea tema vanust, laskiski püksid alla.
Daamid palusid tal esiteks käia edasi tagasi paar korda ja siis hüpata üles-alla päris mitu korda.
Natukese aja pärast hüüdsid kõik mutid kooris: “Sa oled 87-aastane!”
Seistes seal nii, püksid maas, küsis vanahärra hämmeldunult: “Kuidas te selle küll ära arvasite?!”
Daamid naersid südamest, pisarad voolamas, ja lõid käsi vastu põlvi.
Lõpuks suutis üks mutt läbi naeru piuksuda: “Me olime ju eile su sünnipäevapeol!!!”

Aafrika riigi diplomaat lõbustas oma kodumaal uut Ühendriikide saadikut. Terve päeva veetsid nad vesteldes ja arutlesid lõpuks teemal, mida see maa oli saanud Venemaa käest enne seda, kui uus valitsus lõpetas venelastega suhted.
“Venelased ehitasid meile elektrijaama, kiirtee ja lennujaama. Lisaks õppisime me jooma viina ja mängima “vene ruletti.””
“”Vene rulett” pole paraku just kõige toredam mäng…” nentis uus saadik.
Diplomaat naeratas: “Vaat seepärast me leiutasimegi selle mängu oma versiooni. Kui te soovite meie maaga häid suhteid, peate te mängima. Ma näitan teile, kuidas meie versioon käib.”
Diplomaat helistas kella ja hetke pärast astus ruumi kuus piltilusat alasti naist.
“Te võite valida ühe nendest naistest, kes hakkab teile oraalseksi tegema.”
“Suurepärane,” ütles saadik, “aga kogu see asi ei näe sugugi “vene ruleti” moodi välja.”
“Ja kuidas veel!” vastas diplomaat. “Üks neist on nimelt kannibal…”

Inglane, prantslane ja venelane räägivad õnnest.
Inglane: “Ma olen õnnelik siis, kui olen talviselt jahilkäigult tagasi, istun kamina ette ja võtan kätte klaasi head brändit…”
Prantslane: “Minu jaoks on õnn see, kui istun heas restoranis, söön head toitu, joon head veini imeilusa naise seltskonnas. Pärast aga on kirglik öö…”
“Mida te ka õnnest taipate!” hüüab venelane. “Kui ma jõuan pärast väsitavat tööpäeva oma tuppa kommunaalkorteris, kus peale minu elab veel naine, kaks last ja ämm, ja kui siis keset ööd koputatakse kõvasti uksele ning avama minnes on ukselävel kaks meest, kes küsivad ähvardavalt: “Kas teie olete Hodorovski?”, mina aga vastan neile: “Hodorovski elab kaks korrust kõrgemal.” Vaat see on tõeline õnn!”

Kaevurid istuvad 700 m sügavusel maa all kinni.
Läbi õhutoru lastakse neile söögiks viinereid ja porgandeid.
Lisaks saadetakse alla ka kiri: “Tervist! Teie päästmise plaan näeb välja selline: kõigepealt puuritakse 33 cm läbimõõduga auk, siis saab teile paremini toitu, ravimeid ja riideid saata. Seejärel alustatakse 66 cm läbimõõduga  šahti puurimist. Kui kõik hästi läheb, saate jõuluks koju!”
Kaevurid saadavad üles vastuse: “Muidu täitsa ok plaan , aga saatke meile 33 cm august saledaid naisi alla, siis võite meie pärast ka kevadeni kaevata…”

Soomlane ja rootslane hakkasid vaidlema selle üle kumma emakeel on ilusam.
Kuna nad ei suutnud kuidagi kokkuleppele saada, siis küsisid nad abi inglise filoloogilt.
Filoloog palus mõlemal tõlkida oma emakeelde Percey Shelley luuletuse:
“Island, island,
Grassy island,
Grassy island’s Bride.”
Soomlane tõlkis esimesena ning soome keeles näeb see luuletus välja nii:

“Saari, saari,
Heinäsaari,
Heinäsaaren Morsian.”

Nüüd oli rootslase kord ja tulemus on siin:

“Ö, ö,
Hö ö,
Hö öns Mö.”