Lätlane tahab oma tuppa uue tapeedi panna.
Ta teab,et eestlasest naabril on sama suur tuba alles remonditud ja ta küsibki temalt, mitu rulli tapeeti toa jaoks osteti.
“12 rulli ostsin!” vastab eestlane.
Paari päeva pärast kirub lätlane eestlase maapõhja: “Sa kuradi kurat, mul jäi 4 rulli tapeeti üle!!!”
“Siis on kõik ju õige!” rahustab eestlane lätlast. “Mul jäi ka 4 rulli üle!”

Mees tuleb vastu hommikut koju, täis kui pump.
Naine on uksepeal vastas ja käratab: “Ja kus kohast siis niimoodi tullakse???”

Mees: “Sõbra juurest, malet mängimast…”
“Aga miks sa siis viina järele haised?!”
“Mille järele ma siis haisema pean? Malenuppude järele või???”

Mees vaatab tänaval mööduvale naisele järele ja mõtleb:

“Ooo, no on ikka p*rse!”

Naine keerab pead, vaatab mehele näkku…ja mõtleb sama!

Puhka rahus, Eesti armastatud näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (4.07.1947–22.03.2017)

Lembit Ulfsak lõpetas 1966. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1970. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennu.

Lembit Ulfsak töötas näitlejana 1969–1978 Noorsooteatris, 1978–1985 (vaheaegadega) Viktor Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris, alates 1994. aastast Eesti Draamateatris ning 1985–1994 näitleja ja lavastajana Tallinnfilmis.

Ta on mänginud väga palju filmides nii Eestis kui ka mujal («Ukuaru» 1973, «Legend Ulenspiegelist» 1976, «31. osakonna hukk» 1980, «Kapten Granti otsinguil» 1985, «Doktor Stockmann» 1988, «Ma pole turist, ma elan siin» 1989, «Tulivesi» 1994, «Head käed» 2001, «Röövlirahnu Martin» 2005, «Mina olin siin» 2008, «Punane elavhõbe» 2010, «Rotilõks» 2011, «Üksik saar» 2012, «Mandariiinid» 2013). Lisaks teatrile ja kinole on Lembit Ulfsak kaasa teinud telelavastustes («Mõmmi ja aabits» 1977–1978 ja 1998, «Tema majesteet komödiant» 1983, «Vigased pruudid» 1989), seriaalides («Salmonid» 1993–1995, «V.E.R.I.» 1995–1997, «Õnne 13» alates 2004. aastast), kuuldemängudes («Härra Biedermann ja tulesüütajad» 2000) ning animafilmide eesti keelde dubleerimisel («Jääaeg», «Karlsson katuselt», «Imelised»). 1972–1973 laulis Ulfsak koos kolleegide Juhan Viidingu ja Tõnis Rätsepaga ansamblis Amor Trio.

Lembit Ulfsakit on tunnustatud korduvalt näitlejapreemiaga («Oliver ja Jennifer», «Becket ehk Jumala au», «Ljubov Jarovaja», «Müügimehe surm»).

1989. aastal nimetati Ulfsak ENSV teeneliseks kunstnikuks, 2006. aastal määrati Lembit Ulfsakile Valgetähe IV klassi teenetemärk ja 2017 Valgetähe III klassi teenetemärk. 2012. aastal hääletati näitleja Eesti filmi sajandiauhinna (sajandi meestäht) vääriliseks.

2015. aasta jaanuaris nomineeriti mängufilm «Mandariinid», milles Lembit Ulfsak mängis üht peaosa, parima välismaise filmi Oscarile.

2017. aastal pälvis Lembit Ulfsak riikliku kultuuri elutööpreemia kui Eesti näitlejatest kõige väljapaistvama ja riigipiire ületava filmikarjääriga näitleja, kelle rollid Ukuaru Akslist kuni «Mandariinide» peaosani moodustavad ereda ja tunnustust vääriva galerii.