Märksõna: aike

Ken Kawamoto on tarkvarainsener ja tehnikaseadmete leiutaja, kes armastab lõhkuda barjääri digitaalse maailma ja päris maailma vahel. Ja just seda ongi ta teinud ka oma viimase leiutise abil – Tempeskoop on üliäge väike ilmaennustuskastike, mis suudab tekitada päris ehtsat vihmasadu ja pilvi ning simuleerida äikest ja päikesepaistet! Ainus, mida see nutikas seade ei tee, on lumesadu.

Kas ostaksid endale koju ka sellise nutika seadme?

(loe edasi…)

Ühes Ameerika väikelinnas otsustas ettevõtja avada baari.
Kuna sealsamas peatänaval asus ka linnakese kirik, siis usumeestele selline naabrus muidugi ei meeldinud ja igal jumalateenistusel palusid nad Jumalal ettevõtjat karistada.
Just enne baari avamist puhkes linna kohal tugev äike, mis lõigi baari sisse.
Baar põles maani maha.
Ettevõtja kaebas kiriku selle eest kohtusse.
Kirikutegelased muidugi eitasid kõike.
Kohtunik vaatas asja läbi ja ütles:
“Teate, ma ei oskagi õieti otsust teha, sest ma näen enda ees lihtsat baariomanikku, kes usub Jumala poole saadetud palvete võimu, ja kirikumehi, kes sellesse mitte ei usu…”

Sõidavad ema ja tütar äikese ajal platskaartvagunis, tütart painavad hirmsad gaasid.
Ema õpetab: “Hoia ennast praegu tagasi, aga kui väljas müristab, siis anna minna!”
Hetk hiljem rebib äike taeva ribadeks ja plika lasebki ühe mõnusa peeru…
Äkki tõmbab vastaspingil istuv taat ninaga ja toriseb: “Kurat, nüüd lõi küll s*tamajja sisse…”

“Isa, kas sa äikest kardad?” uurib Juku.
“Ei, pojake,” vastab isa.
“Aga madusid ja krokodille?”
“Ei.”
“Aga bandiite ja röövleid?”
“Ka mitte.”
“Siis ma küll aru ei saa, miks sa ema kardad…”

Kaks sõpra otsustasid minna kalale.
Pakiti asjad ja seati suund järvederikkasse maakohta.
Püüti kala ja kõik oleks olnud parimas korras, kui äkki poleks taevast katnud tumedad pilved.
Algas metsik äikesetorm.
Meeste telk lendas kohe äikese alguses minema ja nii sõidetigi siis läbimärgadena lähima farmi juurde.
Ukse avas meeldiv naine, kes aga kohe ütles:
“Kahjuks ei saa ma teid majja ööbima lasta. Mu mees suri just äsja ja naabrid on meil selles asjas väga tähelepanelikud!”
“Ärge muretsege!” ütles selle peale John. “Me võime vabalt ka heinaküünis magada!”
Möödus aasta.
Ühel päeval oli Johni postkastis kiri, mille oli postitanud neid küüni lubanud lese advokaat.
John luges kirja läbi ja läks kohemaid oma sõbra juurde.
“Kuule, Jim, kas sa mäletad veel seda ilusat leske, kelle heinaküünis me kalavetelt tulles ööbisime?”
“Miks ei mäleta!”
“Jim, räägi nüüd ausalt, kas sa läksid öösel lese juurde majja ja hullasid temaga?”
“Jah, nii juhtus tõesti. Vahva naine oli!”
“Ja sa esinesid tema ees minu nimega, varjates enda nime?”
Mees punastas, langetas pea ja tunnistas, et nii see oli.
“Egas midagi, hea sõber! Suurimad tänud sulle! Lesknaine nimelt suri nädalapäevad tagasi ja pärandas kogu oma maise varanduse mulle!”

Internetiavarustes levib video, kus Tallinnas Vabaduse väljaku lähistel tehtud intervjuu kujunes õudusunenäoks.

Äikselises ilmas toimunud ettevõtmine võttis ootamatu pöörde, kui välk tabas esmalt vabadussammast.

Mõni hetk hiljem lajatas välgunool otse reporteri käes olnud mikrofoni.