Märksõna: alpinist

Himaalaja mägirajale riputati alpinistide tarvis silt:
“Ettevaatust, jeti!”

Nädala pärast oli sildile lisandunud rida:
“Ma olen niigi ettevaatlik! Jeti.”

Ekskursioonijuht räägib ühe mäe juures turistide grupile sünget lugu:
“… ja ükskord läks siit teerada pidi grupp alpiniste üles ja sellest ajast saati pole neid keegi enam siin näinud…”

“Aga kuhu nad siis kadusid?” küsib üks turist õudusega.
Ekskursioonijuht: “Ah, kurat seda teab! Ilmselt laskusid teise külje poolt alla…”

Alpiniste tabab tugev lumelaviin.
Lamavad siis seal paksu lumekorra all ja ootavad…
Aga neil veab, sest päästjad on saatnud neid otsima suured bernhardiinid, kes on suutelised inimesi lume alt välja kaevama ja kelle kaela on seotud vaadike rummiga hädasolijate soojendamiseks.
Koer on külmunud alpinistid välja kaevanud, kui üks neist rõõmsalt hüüatab:
“Oleme päästetud! Meie juurde saabus inimese parim sõber!”
“Ja vaata kui suur koer selle kohale tõi!” on teine sama rõõmus.

Nii ebakindel jalgealune. Ei leia tugipunkti. Saabas kipub libastuma. Kobad kätega, selja taga ainult tühjus.
Vale samm või liigutus ning kukud…
Saaks ennast ometi korralikult välja sirutada. Hinge tõmmata. Muud midagi…
Liikmed oleksid kui tina täis. Keha kipub alla tagasi. Pikk teekond. Alguses üle lumise lageda. Nüüd aina üles. Pinnas nagu kõiguks jalge all…
Kogu jõudu ja pea aru. Viimane takistus. Sellest pead sa üle saama. Eesmärk on ju käeulatuses, aga ometi nii kaugel!
Õhust tuleb puudus, süda läigib. Ei jõua jalga nõnda kõrgele tõsta. Lihased ei kuula sõna…
Proovime teise jalaga. Ei lähe. Veel üks kord. Viimane jõupingutus. Veel natuke…
“Näe, kohale jõudsin,” sosistab ta õnnelikult.
Vindine mehike on väljakul tuigerdanud, ennast piirdepuust üle upitanud ning politseile sülle langenud.