Märksõna: alzheimer

Kaks vanemas eas härrat istuvad oma lemmikpubis, naudivad õlut ja arutavad ilmaasju.
Kuid nagu vanematel inimestel kombeks, liigub jutt paratamatult lõpuks tervisele: kellel kust pistab, kellel mis valutab, kust ja kas midagi tõmbleb jne.
Ning siis hakkavad arutama , et kui juba see PÄRIS “finišisirge” on – siis kumb oleks parem: kas Alzheimer vs. Parkinson?
Pärast igati erudeeritud vastastikust vaidlust jõutakse ühisele otsusele: Alzheimer!!!
SEST: parem unustada õlle eest maksta kui et pool toopi lauale loksub!!!

Kaks mutikest uitavad pargis, usuteemalised žurnaalid kaenla all.

Vastu tuleb noor ema vankriga.

Mutid astuvad kohe ligi ja asuvad suhtlema: “Tere! Kirjutage oma korter meie nimele!”

“Misasja???!!!”

“Ups, jälle see Alzheimer! Alustasime valest otsast. Kas te Jumalat usute?”

Vaatasime abikaasaga dokumentaalfilmi Alzheimeri haigusest.

“Kui jube haigus! Ma laseksin ennast kohe maha, kui minule peaks see tulema!” ütles ta.

“Ma tean seda, kallis,” vastasin mina. “Sa ütlesid seda juba 5 minutit tagasi….ja 10 minutit tagasi…ja ka 15 minutit tagasi…”

Hiljutised uuringud näitavad, et järjest rohkem raha kulutatakse rinnaimplantaatidele ja Viagrale kui Alzheimeri tõve raviks.
Seega on 2050.aastaks maailm täis pensionäre, kellel on kikkis rinnad ja hästi funktsioneerivad peenised, aga neil pole õrna aimugi, miks see nii on…

Vanurite hooldekodus kurdab Mari Jaanile:
“Ma tahaksin jälle meeste vastu huvi tunda, aga kuna ma põen Alzheimeri tõbe, siis ma ei mäleta enam, mida nendega tegema pidi…”
“Mul on sama tõbi ja mina kah ei mäleta!” kaebab Jaan. “Aga eks istume kõrvuti ratastoolides ja sa pista mulle käsi püksi – ehk tuleb meile meelde, mida tegema peab!”
Mõeldud-tehtud ja järgmisel nädalal istuvadki Jaan ja Mari tihti kõrvuti, Maril käsi Jaani püksis.
Ühel heal päeval näeb Mari Jaani aga Maaliga samamoodi istumas.
Ta korraldab mehele stseeni ja karjub:
“Mida on sellel lipakal Maalil niisugust, mida minul ei ole?!”
“Tal on Parkinsoni tõbi…” üritab Jaan end õigustada.