Märksõna: anekdoot

Hullumajas raskestikasvatatavate palat. Mehed juba 10 aastat koos elanud ja kõik juba ära räägitud. Anekdoodid numbritega – üks ütleb “23″ ja  kõik naeravad. Teine “66″ ja kõik naeravad…

Nii igal õhtul, kuni üks meestest läheb teispoolsusse naerma (hullude Valhallasse). Vabanenud kohale saab järjekorras järgmine ootel parandamatu.

Põnev – õhtul ei saa millestki aru. Mehed mängivad mingit mängu – üks ütleb “23″ ja kõik naeravad. Teine ütleb “66″ ja kõik naeravad…

Uustulnuk ei saa midagi aru ja proovib ka kätt – ütleb “82.” Sellele järgneb pool tundi katkematut naeru, kõik kõveras maas ja väänlevad naeru käes.

Uustulnuk siis küsima: “Mida naerate?”

Vastus: “Me polnud seda anekdooti veel kuulnud!”

Kui ma lähen vetsu ja telefon on kaasas, siis ei helista mulle mitte keegi.
Kui ma jätan selle tuppa, siis lõugab see kõige olulisemal momendil nagu marutõbine eesel.
Kui ma lähen vanni ja võtan telefoni kaasa, siis see samuti ei helise… Kuni ma astun duši alla ja hakkan pead pesema.
Kas olete üritanud šampooniste kätega puutetundlikku ekraani nühkida? Ei? Proovige järgi, hämmastavalt frustreeriv kogemus, muideks!
Siit tuleneb mul kaks küsimust:
1) Kas mul on nendes strateegilistes kohtades salakaamerad, et mu sõbrad ja tuttavad saaksid mind terroriseerida?
2) Milline värdjas mõtles välja mobiiltelefonid?!

Mees sõbrale:
“Ma tean üht vahvat anekdooti. Aga ma ei mäleta, kas olen seda sulle juba rääkinud…”
“On see hea nali? Ajab naerma ka?”
“Muidugi!”
“Siis ei ole rääkinud…”