Märksõna: ansip

Ansipilt küsitakse:
“Kuskohast on pärit 2000 euri, mille te parteile annetasite?”
“Kapist võtsin.”
“Kuidas raha kappi sai?”
“Ämm pani.”
“Kuskohast ämm raha sai?”
“Mu naine andis talle.”
“Kuskohast teie naine selle raha sai?”
“Mina andsin.”
“Kuskohast teie selle raha saite, mis te naisele andsite?”
“Ma ju ütlesin, et kapist võtsin!”

Kaks vana istuvad Pärnu arestimajas.
Mõlemad said kümme päeva.

Üks küsib teiselt, mille eest tema need kümme päeva välja teenis.
“Ah, näe, tuiasin Pärnus! Jube paugutamine käib. Küsisin politseiniku käest, et mida nad paugutavad. Ment ütles, et Ilves on linnas. Ma ütlesin, et kuradi kobakäpad, ei saa nüüd ühtegi pauku pihta või. Sellest piisas, sain kümme päeva. Aga sina mille eest?”

“Ah, näe ,jalutasin linnas. Vaatan, pildistatakse Toomast ja Andrust. Hüppasin nende kahe vahele. Fotograaf pani röökima, et koristage see ahv sealt ära. Ma küsisin, et kummalt poolt. Pole nagu kah rohkem miskit teinud…”

Mikser ja Ossinovski sõidavad rongiga.
Mikser hakkab igavuse peletamiseks anekdoote rääkima:

“Kaks kaubareisijat…”
“Seda lugu ma tean,” tõrjub Ossinovski
“Kaks ohvitseri istuvad kasiinos…”
“Loll anekdoot!”
Mikser solvub ja pahvatab:
“Sinu naine petab sind!”
“Seda tean ma ka,” vastab Ossinovski ükskõikselt.
“Lollpea!” karjub Mikser. “See pole nali! Sinu naine petab sind Ansipiga!!!!”
“Ansipit tean ma ka…” jätkab Ossinovski endises toonis.

Savisaar tuleb Toompeal uksest välja ja näeb, et üks poiss seisab kassipoegadega maja ees.
Läheb siis ligi ja küsib: “Mis kassipojad need sul on?”
“Keskerakondlased!” vastab poiss.
Savisaarel hea meel, läheb oma teed ja mõtleb, et tuleb homme Ansipiga tagasi.
No tulevadki homme koos Ansipiga ja jälle poiss kassipoegadega maja ees.
Savisaar läheb kohe ligi ja küsib poisilt uuesti, et mis kassipojad need sellised on, et Ansipi ees kekutada.
“Reformierakonnast!” vastab poiss.
“Mis mõttes? Eile olid ju Keskerakonnast?” on Savisaar üllatunud.
“Aga neil tulid täna silmad pähe,” selgitab poiss, “sellepärast on nad nüüd Reformierakonnast!”

Peaminister Andrus Ansip siseneb ühte poodi ja märkab, et leti taga seisab Jumal.
“Oo! Oled see tõesti sina, Jumal?” hüüab Ansip.
“Jaa, see olen mina,” vastab Jumal.
“Kas ma võin sult kõike osta?”
“Jah, mu poeg, sa võid mult kõike osta!”
“Sel juhul ostaksin ma endale peaministri koha järgmises valitsuses ning siis veel tervist, armastust, edu ja palju raha!” vuristab Ansip ruttu.
Jumal naeratab Ansipile heasüdamlikult ja läheb kaupluse tagaruumi.
Mõne aja pärast tuleb ta tagasi, pisike pabertuutu käes.
“Ja see on kõik?!?” hüüatab Ansip solvunult. “Ise ju ütlesid, et ma võin kõike osta!”
“Muidugi! Osta võid sa absoluutselt kõike!” vastab Jumal. “Aga ega’s mina ole süüdi, et selles neetud poes ainult sihvkasid müüakse!”

Savisaar, Laar ja Ansip sõidavad lennukiga.
Laar kelgib: “Oh, näete, elumehed, viskan siit praegu 20-eurise alla ja üks kodanik saab õnnelikuks!”
Ansip vastu: “Ah, mida Sa, Mart, jurad siin, ma viskan kohe kaks 50-eurist alla ja kaks inimest saavad õnnelikuks!”
Savisaar muiates: “Oh, poisiklutid, jätke jura, mina viskan siit praegu viis viiesotast alla ja viis pensionäri saavad väga õnnelikuks!”
Piloot kokpitist: “Kurat, ma viskan teid kõiki siit alla, saab terve Eesti õnnelikuks!!!”