Märksõna: armuke

Õpetaja küsib lastelt: 
“Kas keegi teist on sattunud mõnda ohtlikku olukorda?” 
Juku tõstab käe:
“Jah, mina korra olen!” 

“Ehk räägid lähemalt sellest?” 
“Noh, mängisin toas peitust ja pugesin laua alla. Siis aga astus sisse naabrionu ja ütles emale: “Mul on praegu nii kõva, et lööks kas või laua pooleks!””

Kirikuõpetajal varastati ratas ära.
Mõtles ja mõtles, mida teha.
Otsustas siis pühapäeval kantslist 10 käsku ette lugeda ja vaadata, kes hakkab seitsmenda käsu – “Sina ei tohi varastada” – lugemise ajal ebamugavust tundma.

Nii tegigi, aga kui ta jõudis kuuenda käsuni – “Sina ei tohi abielu rikkuda” – tuli talle imeselgesti meelde, kuhu ta ratta jättis…

Kindlasti olete kohanud turismiobjektidel kritseldusi – “Siin oli Jüri!”….”Siin oli Vova!”…..”Siin olin mina!”

…..ilgelt nõme, eks ju?!

Veel nõmedam on see, et mina leidsin need oma magamistoa riidekapist…

Mees jõuab komandeeringust oodatust varem tagasi.

Astub tuppa ja leiab kalli kaasa koos oma parima sõbraga nende abieluvoodist!

Pikemalt mõtlemata haarab mees kapist relva ja laseb vana semu maha.

Järgneb kurjakuulutav vaikus, mille katkestab naise kriiskav hääl: ” Oled sa lolliks läinud või??? Nii ei ole sul enam varsti ühtegi sõpra alles ju!!!!”

Esimest korda Londonis olev noormees uurib taksojuhilt, kus oleks kõige parem naisi sebida.
„Sõida metrooga King’s Crossi jaama,“ soovitab taksojuht. „Sealt leiad kindlasti kellegi, keda rajalt maha võtta.“
Noormees ajab kogemata metrooliinid segi ja sõidab hoopis teise kohta.
Ometi tutvub ta juba viie minuti pärast seksika daamiga, kes ta enda juurde koju viib.
Vaevalt on noormees jõudnud magamistoas kuue seljast võtta, kui välisukse lukku pistetakse võti.

„Mine kähku kööki!“ sosistab tema võluv võõrustaja. „Tee nägu, nagu parandaksid kraani, mina aga seletan abikaasale, et tellisin torumehe.“
Noormees tormab kööki ja hakkab kraani kallal askeldama.
Sisse astub naise abikaasa, silmitseb teda paar minutit tähelepanelikult ja lausub siis:
„Olete see tõesti teie? Aga mulle justkui meenub, sir, et ma soovitasin teil King’s Crossile sõita…?!“

Laev sadamas paar päeva ja meestel anti linnaluba. Mitte kõik korraga, aga nii jaokaupa – osa mehi ühel päeval, teine osa teisel.

Pootsman sai linnaloa teisel päeval ja läks linna. Istus natuke baaris ja tinistas ja siis lõi külge ühele kenale naisele. Sõnast kasvas sõna ja mõttest mõte ja nii mindi naise poole edasi külge lööma.

Naine hoiatas, et tal on mees vahel ootamatult lõuna ajal koju tulnud
“Kui ta peaks tulema, hüppa sinna sirmi taha – seal on triikimislaud ja pesu – ma ütlen mehele, et tellisin näe meremehe omale pesu triikima. Siis saame temast rahu, kuni ta tööle tagasi läheb!”

Lüüakse siis tasakesi külge, kuni hakkab juba vaikselt looma, kui äkki kobin ja mees ongi ukse taga. Nagu kokku lepitud sõjaplaan – pootsman triikima!

Mees aga istub ja ei mõtlegi tööle tagasi minna. Naine ikka ärgitab, aga ei midagi. Pootsmanil varsti pesu triigitud, kuidagi kuri, läheb siis kasseerib raha tehtud töö eest ja marsib minema.

Linnaluba tuksis.

Õhtul siis kõik laeval jutustavad oma linnalugusid ja nii ka pootsman. Teised ahhetavad ja tunnevad kaasa, üks junga aga irvitab omaette. Kui teised siis uurivad, et mis irvitad, kostab see: “Huvitav, mis te arvate, kes eelmine päev selle pesu ära pesi?!”

Naine tuleb koju ja teatab mehele:

“Õnnitlen! Sinust saab varsti isa!”

Mees kargab rõõmust püsti, tormab mööda tuba ringi, siis jookseb välja.

Seal näeb ta naabrimeest, haarab tal rinnust ja hõiskab: “Tead, mu naine on rase!”

Too vajub näost ära ja pomiseb: “No kuule, meie vahel pole juba aasta otsa midagi…”