Märksõna: armuma

Arved oli tõsine eesti mees.
Ükskord Türgis turismireisil olles armus Arved ilusasse türklannasse.
Ja jäigi tema juurde elama.
Läksid kuud, kõik sujus.
Ühel õhtul ütles naine:

“Tead, meil on kõik hästi aga külaelanikud suhtuvad sinusse tõrjuvalt. Usk on teine. Peaksid usku vahetama.”
Kutsutigi vaimulik, see valas kausi pühitsetud vett täis, surus Arvedi pea vette ja pomises:
“Oli Arved – nüüd Ahmed, oli Arved – nüüd Ahmed…….”
Ja elu läks edasi.
Ükskord kodumaal käies, tõi
 Arved-Ahmed kaasa põrsa.
Naine kurjustama:
“Mida sa tegid?!? Tead ju küll, et sead ei ole meie pool sallitud!”
“Pole probleemi!”
Surus põrsal pea ämbrisse ja podises:
“Oli põrsas – nüüd lammas, oli põrsas – nüüd lammas……..”

Buratino tuleb papa Carlo juurde ja teatab:

“Ma armusin Pierrosse!”

“No ja mis siis?”

“Puuri mulle nüüd üks auk tahapoole kah…”

Kahn ja Sheila kuulusid mõlemad ühele ja samale omanikule, kes teenis raha sellega, et rentis lõvisid pidudeks välja. Õnneks päästeti vaesed loomad, küll natuke erinevatel aegadel, Texase eksootiliste loomade tugikeskuse poolt. 6-aastane Kahn oli alatoidetud ja tema sabaots oli ära näritud – tõenäoliselt stressi või tüdimuse tõttu. Õnneks oli loom hästi sõbralik ja teda oli kerge ravida. 15-kuune Sheila oli aga päästmise hetkel äärmiselt kehvas seisus ja nii nõrk, et ei suutnud seistagi…Vaene loom lamas liikumatult ja oksendas pidevalt, kuid tugikeskuse töötajad keeldusid alla andmast. Tugikeskuse rajaja ise söötis Sheilat kaks nädalat järjest, toppides talle lihatükikesi suhu…Kui Sheila hakkas lõpuks ometi paranemismärke ilmutama, lasti ta kokku Kahniga – ja usu või ära usu, aga tegu oli armastusega esimesest silmapilgust! Pärast 3 kuud “kohtingul käimist” lubati armunud lõvidel “abielluda” ja sellest ajast saadik elavad nad lahutamatult teineteisega koos! Tundub, et vahel on õnneliku lõpuga muinasjutud ka päriselt olemas!

(loe edasi…)

Arst ja advokaat armuvad samasse neiusse.

Arst kingib neiule iga päev ühe roosi ja advokaat ühe õuna.

Segaduses tütarlaps küsib advokaadilt: 3Armastuse sümboliks on roos, miks sina mulle õunu tood?”

“No öeldakse ju, et üks õun päevas hoiab arsti eemal!” vastab advokaat.

“Kallis, miks sa minusse armusid?” küsib neiu edvistades.

“Silmade pärast,” vastab noormees.

“Ja sulle hakkasid mu silmad kohe päris alguses meeldima?” küsib neiu õnnelikult.

“Ei, mul on lihtsalt väga halb nägemine…” selgitab noormees rahulikult.

 

Jüri on juba tükk aega Marisse armunud olnud.
Ühel päeval võtab ta julguse kokku, astub Mari juurde ja ütleb:
“Üksi elamisel on kindlasti oma võlu, kuid ükskord saabub aeg, mil hakkad soovima kellegi teise seltsi… Kellegi, kes peab sind täiuslikuks, oma iidoliks… Kellegi, kes kuulub täielikult sulle, kes on hea ja ustav ka rasketel aegadel, kes jagab sinuga nii rõõme kui muresid…”
Oma rõõmuks märkab Jüri, kuidas Mari silmadesse ilmub sümpaatiasära.
Neiu noogutab ja vastab õhinal:
“Ma arvan, et see on suurepärane mõte! Kas tahad, et tulen sulle appi kutsikat valima?”