Märksõna: arst

Kolm piigat on günekoloogi vastuvõtul.

“Millal te rasestusite?” küsib arst esimeselt.

“6.märtsil,” vastab too.

“Ja millal rasestusite teie?” küsib arst teiselt.

“6.märtsil,” vastab temagi.

“Ja kui ma ei eksi, siis rasestusite ka teie 6.märtsil?” küsib arst kolmandalt piigalt.

“Ei, doktor,” vastab too punastades, “mina olin hoopis teisel peol…”

Peale sellenädalast perearsti ja EMO paanikat mõtsin, et käin ka arsti juures ära. Mitte et mul eesti keskmise mehe standardite järgi midagi väga viga oleks olnud. Pigem ikka profülaktika mõttes, sest kõrvast tilkuv veri hakkas vaikselt ära tüütama ja noh,vererõhk oli ka konstantselt 178, hingata raske, silme ees virvendas ning vasakut kätt ei saa juba 2 nädalat tõsta…

Arst millepärast erutus väga ja kukkus arvutihiirega mööda lauda ringi kaapima ning närviliselt klikitama. Nägu läks ka järjest valgemaks ja valgemaks. Teate, ütles ta, meil on siin väike probleem, ravirahaga on tuuga. No nii 30 miljonit miinuses. Ühesõnaga, analüüsideks raha pole, röntgeni jaoks ka mitte.
Palun seiske siia lambi ette, äkki midagi kumab läbi…
Mnjaaaa, ei, ei paista…
Tablette ei saa ka kirjutada. Aga vaadake, seal õues on nõgesepõõsas, korjake üks peotäis, tehke teed. Kui paremaks ei lähe, siis võtke teine peotäis veel. Ega mõni kirik koduteele jää? Võiksite küünla ka panna. Kaks korda päevas, soovitavalt enne sööki.

Haigla bussipeatuses nägin vana tuttavat – oigas, puhises ja pusis puuoksa McGyveri teibiga ümber sääre. Tuli välja, et oli turul luu katki kukkunud. EMOst anti käsisaag ning öeldi, et mina lõika võsast endale üks oks ja tee lahas, oskad küll, sa ju endine tisler. Teipi saad R-Kioskist.


Natuke vandusin a siis sähvatas, et see on ju geniaalne lüke – innovatiivsel viisil õpetatakse meid enda tervise eest hoolt kandma! Ei tehta enam süste, ei topita sulle külmi kummitorusid erinevatesse õõnsustesse, ei lükata kuhugi tun,nelisse, et su sisse piiluda, ei vahetata kolvirõngaid ja klappe. Hoopistükki räägitakse sinuga, paitatakse pead ja soovitatakse pärnaõieteed Herbalife’i ja kloorivett. Ja sellisel kaudsel viisil mõjutatakse sind ise lahendusi leidma! Kõik on inimlik, naturaalne,looduslik ja öko.

Ma praegu teengi nõgeseteed, kirikusse panin küünla. Garaažis lülitasin isa vana laeva-prožektori sisse ja valgustasin käe läbi. Natuke googeldamist ja voilaa, diagnoos käes – lahtine luumurd!
Kui Haigekassal oleks papiga kõik korras, siis oleks ma praegu uimaselt kuskil operatsioonilaual. Aga nüüd, samm sammult õpin end tundma, uurin, eksperimenteerin, leian lahendusi ja tervenen.

Arst patsiendile:

„Ma vaatasin siin veel kord teie analüüsid üle ja sain aru, et tehtud on koletu viga….“

„Kas tõesti vähk, doktor?!?“

„Hullem, sõbrake, palju hullem…“

„Oo jumal!“ karjatab patsient ja kaotab teadvuse.

„Jah, patsient, te elate ju aadressil, mida teenindab hoopis teine haigla!!!“

Käisin arsti juures.
Võttis arst mu haigusloo ette ja hakkas pihta:

-Kõik! Täitsa p*rses! No on ikka jama! Kurat, pole nii väga vana mees ju! No on ikka s*tad lood küll!!!
Mul tuli tõsine paanika.
- Doktor! Mis lahti? Mis minuga on?!
- Mis teiega!? Kurat, kust mina pean teadma? Ilma prillideta ei näe enam üldse lugeda!