Märksõna: asetaitja

Noormees määrati osakonnajuhataja asetäitjaks.
Karjäärihimuline nooruk püüab bossile meeldida nii palju, kui võimalik – lõpetab töö hilisõhtul alles pärast bossi lahkumist jne.

Ühel õhtul tööd lõpetades ja tööruumi ust sulgedes, näeb ta aga, et boss polegi veel lahkunud, vaid seisab paberipurustaja juures, mingi paberileht pihus.
“Kuule,” pöördub tema poole boss. “See on mul ülitähtis salajane dokument, aga mu isiklik sekretär on juba ammu lahkunud. Oskad sa seda riistapuud käima panna?”
“Miks mitte, kohe paneme!” kostab selle peale noormees, ise erutusest värisedes, et saab bossile isikliku teene osutada.
Lülitab paberihundi sisse, võtab bossi käest paberilehe ja laseb selle surisevasse masinasse.

“No näed kui tore!” rõõmustab boss. “Kohe ei tea, mida ma siin ilma sinuta teinud oleks! Aga jah, ega mul rohkem koopiad vaja polegi kui üks…”

Suure tehase direktor räägib oma asetäitjale:
“Õnnitlen teid, te teete lausa uskumatuid edusamme!
Kõigest aasta tagasi tulite te meie tehasesse lihttööliseks, kaks kuud hiljem saite brigadiriks, kuu aega hiljem tabelipidajaks, veel kolm kuud hiljem vahetuse meistriks, siis inseneriks, kuu aega pärast seda olite juba tsehhiülema asetäitja, kaks kuud hiljem saite tsehhiülemaks, aga nüüd olete juba minu esimene asetäitja! Mis te selle peale ütlete?”
“Aitäh, isa!”

Boss räägib oma sekretärile:

“Minu asetäitja kaebab pidevalt, et sa käid tööl sobimatult lühikeses ja kitsas miniseelikus. See pidavat häirima tema ja ka teiste kolleegide tööd. Rohkem ma seda enam ei kannata! … Homsest päevast on mu asetäitja vallandatud!”