Märksõna: ats

Väike Ats jookseb paanikas mööda küla ringi ja kisab:

“Tulge appi! Tulge appi!”

“Mis siis juhtunud on?” pärib külaonu ehmunult.

“Meil on suur õnnetus juhtunud!!!” hingeldab poiss. “Isa ja ema läksid magamistuppa ja panid ukse lukku. Ma käisin vahepeal lukuaugust piilumas – ema on juba päris kutu, isal ainult tagumik liigub veel…!”

Ats on suvel maal ja aitab vanaisal sõnnikut vedada.

“Mida sa selle sõnnikuga teed?” uurib poiss vanaisalt.

“Panen maasikatele peale,” vastab taat.

“Huvitav küll – meie linnas paneme maasikate peale vahukoort…” imestab Ats.

Õpetaja: “Kuule, Ats, kas sina lükkasid suurel vahetunnil veenõu pesuruumis ümber???”

Ats: “Ei! Ma ei käinudki seal! Mängisin siis õues palli!”

Õpetaja: “Aga ometi nägid Paul ja Ruudi sind pesuruumis?”

Ats: “Võimatu! Siis oleksin ju mina neid ka näinud…”

Lasteaias küsitakse lastelt, kelleks nad suurena saada tahavad.
“Kui mina suureks saan, tahan saada politseinikuks, et käia issi jälgedes!” teatab Ats.
“Ma ei teadnudki, et su isa politseinik on!” hüüatab õpetaja.
“Ei olegi –  ta on murdvaras…” selgitab Ats.

Ats ja Juku omavahel.
Juku: “Kuule, Ats, miks sul pool nägu punane on?”
“See on sellest, et kui ma ema kõhus olin, sattus ema tulekahjusse!”
“Huvitav, minu emale kukkus siis grammafon pähe ja minul pole häda midagi…zz…häda midagi…zz…häda midagi…zz….häda midagi…!”