Märksõna: baba-jagaa

Lohe Gorõnitš läheb Baba-Jagaa juurde abi paluma:

“Ole hea eideke ja aita palun hädalist. Mul on seedimine täiesti korrast ära!”

“Kuidas see sul siis väljendub?”

“Noh, selline tunne on, nagu soolikad oleksid täiesti umbes!”

“Mõni ime! Sa sööd ju kolme kaelaga korraga, aga sul on ainult üks p*rse!”

Ilja Muromets läheb metsa jalutama – ja mis ta näeb! – suured puud on koos juurtega maast välja kistud ja suured kivimürakad tükkideks löödud!!!

Jõuab siis metsalagendikule ja näeb, et Surematu Kaštšei on jalgupidi puu otsa riputatud, lohe Gorõnitšil on kaeltele sõlmed peale keeratud ja Baba- Jagaa on kaelani oma potikesse topitud!

Muromets aitab Baba-Jagaa potist välja ja klopib tolmust puhtaks.

Baba on nii õnnelik, et poetab lausa pisarakese: “Oh, Iljuuša, Iljuuša, küll sa oled kaine peaga ikka hea poiss!!!”

Baba Jagaa püüdis kinni kena noormehe.
Nõid ütleb mehele: “Kui sa mu mõistatuse ära lahendad, siis andun sulle! Kui ei, siis söön su ära!”
“No ütle siis mõistatus!”
“Mis see on – roheline, hüppab ringi mööda sood, algab tähtedega KO ja lõppeb NN-iga…?”
“Hehee, ma tean – see on kiil!”
“Aaa, kavalpea, ära arvasid..!”