Märksõna: bandiit

Lennuk kukub ookeani.
Ellu jääb ainult üks stjuardess, kellel õnnestub üksikule saarele jõuda.
Ta vajub jõuetuna randa magama, aga kui silmad lahti teeb, näeb ta meest lõkke ääres liha küpsetamas. “Kes sa selline oled ja kuidas sa sellele saarele said?” küsib naine.
“Aah, tead, ma olin bandiit ja mind jäeti hulk aastaid tagasi karistuseks siia saarele. Aga näed ise, olen elus veel ja mul on isegi liha söömiseks olemas!”
“Oi jah, sööksin praegu hea meelega midagi!” ohkab naine.
“Aga mida ma söögi eest vastu saan?” küsib mees.
“Noh, eks ma vist pean siis andma seda, mida sa hulk aastaid enam saanud pole…” vastab naine.
Mehel lähevad silmad särama ja ta tormab naist kallistama:
“Oh, sa mu armas! Oh, sa mu kallis! Kas sul on tõesti viina kaasas?!?!?!”

Sõbranna tuli mulle külla ja me jäime pikemalt hilja peale istuma.
Nii et otsustasin minna teda saatma.
Aga mu spordipükstel läks kumm katki, sidusin püksid ülevalt kokku, millega juhtus, mingi traadijupiga – öösel pole ju midagi näha.
Sain sõbranna marsuuttakso peale pandud ja hakkasin koju tagasi kõndima, kui äkki põõsastest hüppas välja kaks bandiidi näoga meest: 

“Noh, Kiisuke, tore, et saabusid! Võta riidest lahti, kui elada tahad!”
Ehmatasin muidugi, aga olin sõnakuulelik – hakkasin pükstel elektrijuhtmete sõlme lahti harutama.
Mehed muidugi märkasid seda ja küsisid, et mis juhtmed need veel on.
Äkki lõi mulle pähe mõte – mul tekkis šanss!!!

“Praegu, – räägin, – saad teada, “JUMALASALGAJA”. Allah Akbar”!!!

Sportlased need mehed muidugi polnud, kuid oma jooksuga oleksid nad koju olümpiakulla küll toonud…

Vene uusrikkal on hingel palju patte, teda vaevab must südametunnistus ja kummitab hirm.
Ühel ööl ärkab ta õudusunenäo peale üles ning kutsub turvamehe.
Turvamees otsib kogu maja läbi ja kannab ette:

“Peale teie, šeff, pole siin ühtki bandiiti!”

Oligarh ja bandiit istuvad ühes lauas ja arutavad koostöö üle tulevikus.
Oligarh ütleb: “Kõigest saan ma aru, aga mis mu pojast saab?”
Bandiit vastu: “No teeme ühe katse! Sa pane lauale tonn taala ja mina panen püstoli. Siis kutsu oma poeg siia. Kui ta ei võta laualt midagi, saab temast aus inimene. Kui ta võtab raha, läheb ta sinu teed. Kui ta võtab püstoli, läheb ta minu teed.”
Tulebki oligarhi poeg.
Ajab ühte taskusse raha ja teise püstoli ning jalutab täies rahus minema.
Oligarh ja bandiit vahivad üksteisele otsa ja hüüavad siis ühest suust:
“Ah, ega see politseiniku amet ka nii halb pole…!”

Bandiidid peatavad Metsikus Läänes rongi.
“Naisi suudelda!” karjub nende boss, “Ja mehed paljaks röövida!”
Üks bandiit pole käsklusega rahul: “Pealik, meil on kiire! Võib-olla piirduksime ainult röövimisega?”
“Tee, mis pealik käskis, sina nurjatu!” hüüdis reisijate hulgast keegi vanaeit.