Märksõna: blondiin

Blondiin võitis peaauhinnaks kruiisi Kariibidel.
Reisi ajal pidas ta ka päevikut.

Esmaspäev: “Mul oli au einestada kapteniga ühes lauas.”
Teisipäev: “Kapten kutsus mind tutvuma komandosillaga.”
Kolmapäev: “Kapten on teinud mulle ebasobivaid ettepanekuid.”
Neljapäev: “Kapten ähvardas terve laeva uputada, kui ma ei nõustu tema ettepanekutega.”
Reede: “Täna päästsin 1500 inimese elu!!!”

Lennuk lendab Toronto poole, kui turistiklassis istuv blondiin tõuseb püsti ja läheb istub äriklassi. Lennusaatja näeb seda ja palub tal piletit näidata ning ütleb siis blondiinile, et kuna ta on turistiklassi pileti eest maksnud, siis peab ta oma kohale tagasi minema.
Blondiin vastab: “Ma olen blondiin, ma olen ilus, ma lendan Torontosse ja ma jään siia istuma.”
Lennusaatja läheb piloodikabiini ja räägib seal pilootidele, et äriklassis istub blond tibin, kellel on turistiklassi pilet, aga kes keeldub oma kohale tagasi minemast.
Teine piloot läheb blondiini juurde ja püüab talle selgitada, et kuna ta maksis ainult turisiklassi pileti eest, siis peab ta äriklassist ära minema oma kohale.
Blondiin vastab jälle: “Ma olen blondiin, ma olen ilus, ma lendan Torontosse ja ma jään siia istuma.”
Teine piloot räägib esimesele piloodile, et arvatavasti peaks lennujaama politsei vastu kutsuma, et need blondiini vahistaks, kuna ta keeldub allumast.
Esimene piloot: “Te ütlete, et ta on blondiin? Ma tegelen sellega ise. Ma olen blondiiniga abielus, ma oskan blondiinide keelt.”
Ta läheb blondiini juurde ja sosistab talle midagi kõrva, mille peale too vastab: “Oh, vabandust!” ja läheb oma kohale turistiklassis.
Lennusaatja ja teine piloot on hämmastunud ja küsivad esimeselt piloodilt, mida ta ütles, et blondiin ilma puiklemata kohta vahetas.
“Ma ütlesin talle, et äriklass ei lenda Torontosse…”

Louisiana pärapõrgus puhkav blondiin tahab endale alligaatorinahast kingad osta, kuid kohkub nende kõrgest hinnast.
„Ma lähen püüan ise ühe alligaatori kinni ja saan endale tasuta kingad!“ teatab ta poemehele.
„Lase aga käia, kullake!“ vastab poemees muiates.
Õhtul kodu poole sõites märkab poemees blondiini vööni soos, püss käes.
Just samal hetkel sööstab blondiini poole 3-meetrine alligaator.
Blondiin võtab eluka sihikule ja tapab ta esimese lasuga.
Tema ümber soos hulbib ve
el umbes pool tosinat surnud alligaatorit.
Hämmastunud poemees tuleb autost välja ja jääb sõnatult vahtima.
Blondiin aga sukeldub alligaatori alla, tuleb minuti pärast pinnale ja karjub vihaselt:
„Kuradi-kurat! Ka see neetud elukas ei kannagi kingi!!!“