Märksõna: clinton

Tähtsa kohtumise järel istuvad Clinton ja Jeltsin ühes Pariisi restoranis.

“Le vodka, Monsieur?” küsib kelner Jeltsinilt.

“Oui!” vastab Jeltsin noogutades.

“Le whiskey, Monsieur?” küsib kelner Clintonilt.

Clinton hakkab karjuma: “Ma olen öelnud, et selle l*tsi nime enam minu kuuldes ei nimetataks!!!”

Miks läks kana üle tee? 

LASTEAIAKASVATAJA: Et teisele tänavapoolele jõuda.
PLATON: Tähtsama asja nimel.
ARISTOTELES: See on tema loomuses.
KARL MARX: Seda ei saanud ajalooliselt vältida.
SADDAM HUSSEIN: See oli põhjuseta mässuakt ja tema pihta 50 tonni närvigaasi viskamine oli igati õigustatud.
MARTIN LUTHER KING, JR.: Ma näen maailma, kus kõik kanad on vabad ja võivad tänavat ületada, ilma et nende motiivide üle kahtlusi oleks.
MOOSES: Ja Jumal laskus taevast ja ütles kanale “Sina pead tänava ületama.” Ja kana ületas tänava ja kõikjalt kostsid rõõmuhõisked.
FOX MULDER: Te nägite ise, et ta tänava ületas. Kui paljud kanad peavad veel üle tänava minema, et te seda usuksite?
RICHARD M. NIXON: Kana ei ületanud tänavat. Ma kordan, kana ei ületanud tänavat.
MACHIAVELLI: Otsustav on, et kana ületas tänava. Keda huvitab põhjus? Tänava ületamine õigustab igasuguseid võimalikke motiive.
JERRY SEINFELD: Miks üldse keegi tänavat ületab? Ma mõtlen, miks ei küsi keegi “”Mida kuradit see kana seal üldse tegi?””
FREUD: Tõsiasi, et te selle küsimusega tegelete, näitab teie seksuaalset ebakindlust.
BILL GATES: Just äsja lasin ma turule uue Kana Office 2000, mis suudab ka mune muneda, dokumente täita ja kontoseisu korrastada.
DARWIN: Kanad valiti evulutsiooni poolt miljonite aastate jooksul välja ja nüüd suudavad nad tänavat ületada.
EINSTEIN: Kas kana ületas tänava või liikus tänav tema all, sõltub teie vaatluspunktist.
BUDDHA: Selle küsimusega eitad sa oma kanaloomust.
ERNEST HEMIGWAY: Et surra. Vihmas.
CLINTON: Ma ei olnud kordagi selle kanaga üksi.
ARNOLD RÜÜTEL: Maal ja külas on toimunud nii suured muudatused ja kohati võib näha, et kana, aga ka teised, kolmandad, neljandad ja koguni anonüümsed linnud, ei ole leidnud endale enam reaalset teed, kuidas edasi minna. Ja selle juures on kana olnud meelekindel ja leidnud väga reaalse tee.

Ühes Ameerika keskkoolis esitleb õpetaja 1.septembril klassile uut kaasõpilast: Sakiro Suzukit, Jaapanist.
Tund algab.
Õpetaja alustab: “Vaatame, kui hästi te Ameerika kultuurilugu tunnete!
Kes on öelnud: “Andke mulle vabadus või surm”?”
Klassis on hiirvaikus, ainult Suzukil on käsi püsti.
Kui õpetaja talle sõna annab, vastab Suzuki: “Patrick Henry, 1775 Philadelphias.”
“Väga hea, Suzuki! Ja kes on öelnud: “Riik on rahvas ja rahvas ei tohi alla käia”?”
Suzuki: “Abraham Lincoln, 1863 Washingtonis.”
Õpetaja vaatab klassi ja manitseb: “Häbenege! Suzuki on jaapanlane ja tunneb Ameerika ajalugu paremini kui teie, ameeriklased!”
Tagaridadest kostab vaikne pomin: “Käigu p***e need kuradi japsid!”
“Kes seda ütles???” karjatab õpetaja.
Suzuki hüüab: “Kindral McArthur 1942 Guadalkanali juures ja Lee Iacocca 1982 Chrysleri aastakonverentsil.”
Klassis on mõnda aega haudvaikus, siis kostub tagareast: “Oksele ajab…”
Õpetaja karjub: “Kes see oli???”
Suzuki: “George Bush Senior Jaapani peaministrile Tanaka lõunasöögi ajal Tokios 1991.”
Üks õpilane tõuseb püsti ja vannub: “Ma veel keeran sulle!”
Suzuki silmagi pilgutamata: “Bill Clinton Monica Lewinskyle, 1997 Washingtonis, Valge Maja ovaalsaalis!”
Püsti tõuseb järgmine ärritunud õpilane: “Suzuki on üks paras sitt!”
Selle peale hüüab Suzuki: “Valentino Rossi, mootorrataste Grand-Prix’l Brasilias 2002.”
Klassis puhkeb hüsteeria, õpetaja langeb minestunult maha….
Uksest astub sisse direktor: “Kurat, niisugust segadust pole minu silmad veel näinud!”
Suzuki pöördub direktori poole ja teatab: “Angela Merkel rahandusminister Schäublele riigieelarve aruande lugemisel, Berliin 2010!”

Ühel päeval külastasid Bill ja Hillary Clinton kanafarmi Arkansases. Neinde mõlema jaoks oli organiseeritud isiklik giid, kes nad siis eraldi ringi viisid vaatama. Hillary, kanakuutidest mööda jalutades, seisatas hetkeks ning küsis, kas kukk tegeleb kanadega rohkem kui vaid korra päevas. “Kümneid kordi,” vastas üks lähedal töötav mees. “Palun öelge seda härra Presidendile,” palus teda Hillary.
Kui president oma saatkonnaga samast paigast möödus, informeeriti teda kuke agarusest. “Kas ta aga tegeleb kogu aeg sama kanaga?” küsis hr. President. “Oh ei, iga kord erinevaga,” kõlas vastuseks. President noogutas aeglaselt ning ütles: “Palun öelge seda proua Clintonile…”