Märksõna: emis

Talumees mõtleb põrsastega raha teenima hakata: täitsa korralik emis ju sulus olemas ning kaugelt sugulasel korralik kult ka.
Aga kuidas ainult aru saada, millal emis protseduuriks valmis on?
Helistab siis mees oma kaugelt sugulasele, kes ütleb, et emisel peab saba rõngas olema – siis on loom tähtsaks tegevuseks valmis.
Talumees läheb sealauta ja näeb oma suureks rõõmuks, et emisel ongi saba rõngas!
Ajab oma külgkorviga mootorratta välja, seale kiiver pähe, siga korvi ja sõit võib alata.
Sugulase juurde jõudes võtavad mehed kohe tähistamiseks pudelid välja ja veedavad üheskoos lõbusa õhtu.
Ka sigadel pole omavahel igav – vallatlevad ja püherdavad kohe rõõmuga.
Järgmisel hommikul avastab talumees lauta minnes, et emisel jälle saba rõngas!
Hästi, protseduur kordub – siga külgkorvi, kiiver pähe, viinapudel mehele taskusse ja sõit võib alata!
Ja nii nädal aega järjest…
Esmaspäeva hommikul on talumehel suurest pummeldamisest hirmus peavalu.
Ta palub naist:
“Kuule, eit, mine vaata õige sina, kuidas täna emisel saba seisab – on rõngas või mitte.”
Naine lähebki sealauta, tuleb viivukese aja pärast tagasi ja teatab:
“Sabast ei tea ma midagi, aga istub teine juba külgkorvis, kiiver peas…”