Märksõna: epa

Seitsmekümnendate keskel lõpetas mu sõber EPA ja suunati ühte Lõuna-Eesti korralikku kolhoosi melioraatoriks. Seal tekkis tal /ühena paljude hulgas/ üks kena pruut /ta hilisem naine/.
Mõtted käisid tüdrik tanu alla viia, kuid ämm /sidejaoskonna juhataja/ oli poisi peale ikka jube tige, sest too, pilli-, pulli-, naiste- ja naljamees, ajas oma kolmepoolese Jawa selgas ikka mööda rajooni ringi ja hullutas plikasid.
Äial /kolhoosi partorgil ja kah omaaegsel eluvennal / pold poisi vasta midagi.
No ühel varasügisesel vihmatibasel soojal hilisõhtal tuli korralikult jommis poiss tsikli seljas partorgi majast mööda, pidas kinni, ajas tsikli kuusehekki ja ronis läbi lahtise akna suvetuppa, kus tüdrukul suviti magamispaik. Ise ütles, et nagu ei lootnudki mingit erilist vastuvõttu, kuna tüdrik oli viimases otsas sutt gripine olnud…
Kuid vastuvõtt oli ülituline: sõnu ei tehtud, anti paar tundi ikka nii hagu, kasutusse läksid kõik poosid ja tehnikad. Vast oli vihmarabinaline pime öö ka selle soodustajaks.
Üldiselt jättis kõik toimunu noormehesse /kes ka korralikult joogine oli/ sügava jälje, ei pööranud ta eriti tähelepanu, et tüdrukul nagu oleks olnud vasaku kõrva taga pisike sünnimärk /ja mida järgmistel kordadel polnud/, mida hea oli keelega nagistada, ega sellele, et plika oli talle mitteomaselt ülituline ja kogenud…
No elu läks edasi.
Imestusega märkas poiss, et tulevane ämm oli oma suhtumist temasse kardinaalselt muutunud, nii et ühel õhtul oli poiss lillede ja liksiga kätt palumas.
Ja olidki pulmad käes.
Registreerimistalitusel sattus poisi pilk korraks ämma kaunile soengule ja kaunite ülespandud juuste alt välgatas vasaku kõrva tagant pisike sünnimärk…
Ja kõik langes paika!
Poiss kogus end kiirelt ja elu läks jälle edasi.
Hiljem selgus, et tol ööl magas tüdruk majas, sest gripikene ikka kestis veel, kuid ämm suvetoas, sest vana partorg oli kuskil pleenumil ja ämmal tekkis soov öist karget õhku nautida.
Asi jäi vaid kahe inimese vahele, kunagi hiljem selline olukord enam aset ei leidnud. Poisist sai korralik ja hoolitsev pereisa ning armastav mees oma naisele.
Vaid korra, siis kui ämm sai 25 aastat hiljem, seitsmekümneseks, tänas ta väimeest selle eest, et tema tütrele nii hea mees on olnud ja lastelastele hea isa…
Ja tänas ka selle öö eest, mis temale endale /ja ka mu sõbrale/ jäi elu ületamatumaks …

Nii et, kui tahad elust asja saada, pööra ka ämmale tähelepanu…