Märksõna: ettekandja

Peenes restoranis istus laua taga paarike.
Ettekandja, kes teenindas kõrvallauda, märkas äkki, kuidas mees libistas tooli vaikselt tahapoole ja hakkas pikkamisi mööda tooli laua alla vajuma.
Tema partner jälgis seda vaikuses ja häirimatult.
Mõne hetke pärast oli mees täiesti laua alla kadunud.
Nüüd ei pidanud ettekandja vastu ning ütles naisele: “Proua, teie abikaasa vajus äsja laua all!”
“Te eksite,” vastas naine “minu abikaasa sisenes just praegu restorani uksest…”

Kohvikusse siseneb kass, tellib kohvi ja piruka.
Ettekandja jääb vahtima, suu lahti.

Kass: “Mis on?”
“Eee… te olete kass!”
“Nojah.”
“Te räägite…”
“Kah mul uudis! Kas te toote, mida ma tellisin, või ei?”
“Oo, vabandage palun, muidugi toon! Ma lihtsalt ei ole kunagi varem näinud …”
“Ma ei ole siin varem käinud ka. Ma otsin tööd, käisin siin ühel intervjuul, pärast tuli kohviisu…”
Ettekandja tuleb tellimusega tagasi, näeb, et kass klõbistab sülearvuti klaviatuuril.
“Siin on teie kohv. Ee… ma siin mõtlesin… Te ju otsite tööd, eksole? Minu onu on tsirkuse direktor, ta võtaks teid hea meelega korraliku palgaga tööle.”
“Tsirkusesse?” küsib kass. “Kas see on see, kus on areen, kõrge kuppel, orkester?”
“Jah.”
“Klounid, akrobaadid, elevandid?”
“Jah.”
“Suhkruvatt, popcorn, pulgakommid?”
“Ja-ja-jaa.”
“Kõlab ahvatlevalt. Aga mille kuradi pärast neil programmeerijat vaja on?!?”

Mees tuli restorani. Aga mitte üksi – koos temaga tuli ka jaanalind. Ettekandja päris, mida tellitakse.
Mees vastu: “Mulle hamburger, friikad ja Cola.”
Pöördus siis jaanilinnu poole: “Aga sulle?”
“Mulle täpselt sama!”

Mõne aja pärast tõi ettekandja arve. Mees sirutas käe tasku ja võttis sealt ilma peale vaatamata täpse raha.

Järgmisel päeval tuli sama mees sama linnuga restorani. Mees tellis sama. Jaanalind ka. Ja jälle maksis mees täpse rahaga. Mehe ja ta kaaslase restoskäigud muutusid regulaarseteks.

Kord küsis ettekandaja: “Kuidas teil õnnestub iga kord taskust täpselt õige summa välja tõmmata?”
Mees vastu: “Aastaid tagasi koristasin pööningut ja leidsin sealt vana oksüdeerunud lambi. Kui ma seda hõõrusin, kargas sealt välja džinn ja tegi ettepaneku, et täidab minu kaks soovi. Mu esimene soov käis raha kohta: et ma saaks tasuda mistahes ostu eest, piisab vaid sellest, kui pistan käe tasku.”

Ettekandja vaimustus: “Geniaalne! Kes iganes oleks küsinud miljoneid, aga teie olete neist kõigist rikkam!”
“Jah, teil on õigus. Pole vahet, kas ma tahan osta piimapakki või luksusautot – täpne raha on mul alati taskus!”
“Tohin ma pärida, miks te selle jaanalinnuga kogu aeg ringi käite?”
Mees ohkas ja vastas: “Mu teine soov džinnile oli vinge tagumikuga ja pikkade jalgadega tibuke, kes oleks minuga igas asjas alati nõus….”

Paar turisti einestavad Pariisi kallis restoranis.
Pärast tunniajast ootamist suudab mees lõpuks ettekandja tähelepanu äratada. 

“Ma võtaksin ühe pudeli teie parimat veini,” tellib ta.
“Ja mis aasta?” küsis ettekandja.
“Kohe praegu!!!!” röögatab turist.

Kohvikusse siseneb kass, tellib kohvi ja piruka.
Ettekandja jääb vahtima, suu lahti.

Kass: “Mis on?”
“Eee… te olete kass!”
“Nojah.”
“Te räägite…”
“Kah mul uudis. Kas te toote, mida ma tellisin või ei?”
“Oo, vabandage palun, muidugi toon. Ma lihtsalt ei ole kunagi varem näinud …”
“Ma ei ole siin varem käinud ka. Ma otsin tööd, käisin siin ühel intervjuul, pärast tuli kohviisu.”
Ettekandja tuleb tellimusega tagasi, näeb, et kass klõbistab sülearvuti klaviatuuril.
“Siin on teie kohvi. Ee… ma siin mõtlesin… Te ju otsite tööd, eksole? Minu onu on tsirkuse direktor, ta võtaks teid hea meelega korraliku palgaga tööle.”
“Tsirkusesse?” küsib kass. “Kas see on see, kus on areen, kõrge kuppel, orkester?”
“Jah.”
“Klounid, akrobaadid, elevandid?”
“Jah.”
“Suhkruvatt, popcorn, pulgakommid?”
“Ja-ja-jaa.”
“Kõlab ahvatlevalt! Aga mille kuradi pärast neil programmeerijat vaja on?!?”