Märksõna: firma

Kaks sõbrannat omavahel:

“Tead, eile tellisin omale spetsialisti firmast “Mees üheks päevaks!””

“Noo??? Ja kuidas oli?”

“Kõik nagu päriselt! Tuli, parandas ära triikraua, remontis riidekapi ukse, sõi tühjaks külmiku, jõi baarikapist ära kõik joogid, magas naabrinaisega ja mulle lajatas sinise silma…”

Firma välisukse juures suitsetab noor naisterahvas.

Majahoidjamutile käib see aga närvidele, sest pidevalt loobitakse konisid maha.

Ta käratab näitsikule: “Suitsetamine on ikka üks jälestusväärne tegevus! Mina igatahes rikuksin pigem abielu, kui et suitsetaksin!”

Näitsik: “Mina teeksin samuti, aga lõunavaheaeg on paraku ju nii lühike…”

Kolm vene uusrikast otsustavad restoranis uue firma asutamist tähistada.

Kui nad on juba lauda istunud, tuleb ühele järsku meelde, et ta jättis seifi lukustamata.

“Ära muretse!” lohutab teda üks kompanjon. “Me oleme ju kõik siin!”

Ühel ilusal päeval, palgapäeval, läksin ma kaubanduskeskusesse.
Nimelt oli mul tarvis omale üks käekell osta ja õhtu lubasin sõbrale külla minna ja selle tarbeks üks pudel viina hankida.
Mõtlesin, et mis ta siis on, maksan firma kaardiga, kannan hiljem asjad kenasti firma kuludesse ja kõik õige.
Aga tutkit….!
Nimelt seisis minu 
taga Maksuameti tibi, jälgis kõike seda hoolega ja jooksiski pärast mulle järele, see on ka ainuke kord kui üks naine minu järel jookseb…
Pidin siis hakkama seletama, et mille tarbeks ma need asjad omale ostsin.
Käekellaga sain kokkuleppele, et vaatan kella ainult töö juures ja kodus isegi mitte ei piilu.
Ok, aga viinaga oli vähe keerulisem…
Lubasin, et seda ma kodus ei joo ja tarbin ainult töö juures.
Tibi muidugi ei jäänud seda uskuma ja nii ta siis tuligi minuga kontorisse ja ootas, kuni ma selle joogi omale töö ajal sisse libistan.
Mulle lausa hakkas meeldima selline protsess ja kuna tibi oli über ilus, siis hakkasingi ennast lõuna ajal temaga ühte poodi sättima ja nii me siis libistasime seda viina minu töö juures, tema valvas ja kuulas ja mina jõin.
Nii kestis see päris pikalt…
Lõppes kogu see lugu siis sellega, et maksuametnik saavutas täieliku kontrolli oma kliendi üle!
Temast sai minu naine ja minust sai joodik ja tööle ma ka enam ei jõudnud, kuna kella ma kodus ju vaadata ei võinud….
Sõpradest jäin ka ilma, sest kogu aja olin ma töö juures Maksuameti tibiga viina joonud!
Vot selline kurb saatus siis mul…

Naisterahvas loeb reklaami uue kaalulangetust pakkuva firma kohta.
Firma nimeks on “Kolm Sulge” see ja annab 100% garantii, et asi toimib – neil polevat veel mitte ühtegi negatiivset tagasisidet.
Naine otsustab asja omal nahal järgi proovida.
Kohapeal kaalutakse naine üle ja juhatatakse privaatsesse kabinetti.
“Siin on teile kolm paabulinnu sabasulge!” selgitab firma töötaja. “Pange uks minu järel kinni, võtke end ihualasti ja pange need suled endale tagumikku. 15 minuti jooksul kõndige kabinetis ringi, püüdes võimalikult täpselt jäljendada paabulindu. Siis võite end uuesti riidesse panna ja väljuda.”
Teebki naine täpselt nii, nagu kästud.
“Ootame teid siis nädala pärast tagasi ja juba 3 kg kergemana!” ütleb firma töötaja optimistlikult.
“Aga kuidas te seda garanteerida suudate?” imestab naine.
“Kui te alla ei võta, läheb teie paabulinnuvideo Youtube’i!”

Ühes firmas otsustati anda 1000 euro suurune eripreemia sellele töötajale, kes teeb kõige asjalikuma ettepaneku kulutuste vähendamiseks.

Esimese koha sai üks osakonnajuhataja, kes tegi ettepaneku vähendada talle makstavat preemiat 500 euro võrra.

Mees õpetab puudlit rääkima.
“Teenin sellega vähemalt miljoni!” on mees kindel.
“Kes küll rääkiva koera miljoniga ära ostab?” kahtleb sõber.
“Mitte keegi,” ütleb mees. “Aga ma olen kindel, et paljud koeratoidufirmad maksavad mulle miljoni selle eest, et mu koer oskaks suud pidada…”

Firma otsib uut sekretäri.

Direktor vestleb ühe kandidaadiga pikalt ja põhjalikult ning haarab siis äkki neiul tagumikust.

Kohe järgneb kõrvakiil.

“No nii!” lausub direktor rahulikult. “Miks te mulle valetasite, et teil on töökogemusi?!”