Märksõna: hajameelne

“Kogu elu unistasin ma sellest, et saan kord meremeheks!”

“Ja mis – te siis ei saanud…?”

“Ei saanud…Teate, ma olen kohutavalt hajameelne… Laeval oleksin ma tont teab millega hakkama saanud!”

“Seda küll. Teil lihtsalt ei vedanud. Aga kellena te praegu töötate?”

“Ma töötan apteegis…” 

Hajameelne mees tormab taksopeatusesse ja istub taksosse.
Sohver alustab kohe sõitu.
Kui nad on juba mitu tiiru linnale peale teinud, küsib lõpuks hämmeldunud taksojuht:

“Teil oli nii kiire, aga te pole mulle seni öelnud, kuhu sõita…?”
“Ah, ükskõik!” kohmab mees. “Mul on igalpool tegemist…”

Hajameelne professor, aatomienergia komisjoni liige, satub sõitma linnaliinibussis, milles sanitar hulle transpordib.
Ühes peatuses hakkavad hullud maha minema ja mõttesse vajunud professor väljub nende järel. Sanitar loeb hoolealuseid üle:
“Esimene, teine, kolmas, neljas… Aga kes teie selline olete?”
“Ma olen rahvusvahelise aatomienergia komisjoni liige!”
“Viies, kuues, seitsmes…”

Hajameelse olekuga blondiin kõnnib tänaval.

Muidu oleks nagu kõik korras, aga millegipärast on ta hele pluus eest lahti nööbitud ja peibutavalt paistab sellest imeilus rind.

Inimesed pööravad pead ja vaatavad blondiinile järele.

Politseiinspektor, kes seisab tänavanurgal, juhib aga blondiini tähelepanu sellele, et linnas ei ole väga kombekas poolalasti käia.

Blondiin jääb seisma, vaatab politseiinspektorit, vaatab siis oma avatud pluusile ja karjatab:

“Issand! Ma vist jätsin oma beebi autosse!”

Üks sõber küsib teiselt:
“Ütle, miks sinust meremeest ei saanud? Lapsest saati sa ainult sellest ju unistasidki!”
“Ah, tead, ma olen liiga hajameelne. Oleksin laeval jumal teab mida kokku keeranud. See pole naljaasi, kui unustad seal mingile nupule vajutada või kui hoopis vale nupu peale vajutad.”
“Mis ametit sa siis nüüd pead?”
“Ma olen apteeker…”