Märksõna: ihualasti

Õngitseb mees jõe ääres.

Tuleb mingi naine randa, koorib enda ihualasti, va intiimne koht vääriskividega rõngaste-neetidega kaunistatud, ja läheb ujuma.

Kalamees: “Hei! Pane parem püksid jalga, haug tuleb täna kuradi hästi läikiva peale!”

Kunksmoor lendab oma õhupalliga saare kohal, ise ihualasti.

Kapten Trumm hüüab talle: “Kuule, vanamoor, sa oled täiesti segi läinud või?! Lendad taevas, ise täitsa paljas!”

“Sa ei tea tänapäeva moest midagi, vana topis!” kisab Kunksmoor vastu. “See on mu uus erootiline kleit!”

“No aga sa oleksid võinud ta siis vähemalt ära triikida…” toriseb Trumm

Selle imekauni must-valge fotoseeria seksikast Hollywoodi superstaarist jäädvustas andekas fotograaf Mark Abrahams. Lisaks nendele suurepärastele fotodele jagab Sharon Stone ajakirjas oma rasket eluperioodi, mis sai alguse 2001.aastal, kui näitlejannal avastati ajuverejooks. Näitlejannal võttis kaks aastat aega, et pärast seda uuesti kõndima ja rääkima õppida. “Aga see kogemus muutis mind tugevamaks kui iial varem,” räägib naine ajakirjale. “Ja ma võin nüüd olla äärmiselt otsekohene, mis paljusid inimesi hirmutab, aga ma arvan, et see pole minu probleem.”

57-aastase naise kohta on Stone ikka uskumatult heas vormis! Vaata ja veendu ise!

(loe edasi…)

Purjus ja ihualasti naine istub taksosse.
Taksojuht vaatab pikisilmi naist ega käivita autot.
“Mis sa jõllitad??? Pole varem paljast naist näinud või???”
“Oi ei, ma ei jõllitagi teid,” vastab taksojuht rahulikult. “Lihtsalt mõtlen kuskohas te seda raha hoiate, millega taksosõidu eest tasuda…”

Kunksmoor lendab oma õhupalliga saare kohal, ise ihualasti.
Kapten Trumm hüüab talle:
“Kuule, vanamoor, sa oled täiesti segi läinud või?! Lendad taevas, ise täitsa paljas!”
“Sa ei tea tänapäeva moest midagi, vana topis!” kisab Kunksmoor vastu. “See on mu uus erootiline kleit!”
“No aga sa oleksid võinud ta siis vähemalt ära triikida…” toriseb Trumm.

Hiljuti oli mul sünnipäev.
Hommikul ärgates ei olnud ma just parimas meeleolus. Läksin allkorrusele hommikust sööma ja lootsin, et naine soovib mulle kenasti “Palju õnne sünnipäevaks!” ja ehk annab koguni väikese kingituse.

Tegelikult ütles ta mulle ainult mokaotsast “Tere hommikust!”, ja kogu moos. Ei mingit õnnesoovi.

Mõtlesin, et nojah, nii palju siis abielust, aga lastel on kindlasti meeles. Lapsed tulid kolinal terpist alla sööma ega ütelnud mitte üht sõna. Nii et kui hakkasin tööle minema, oli mul tuju puhta nullis.

Kui ma oma kabinetti marssisin, ütles mu sekretär Lilith: “Tere hommikust, boss! Ja palju õnne sünnipäevaks!” Tuju läks raasuke paremaks – vähemalt ühel inimesel on meeles.

Töötasin kella üheni. Siis koputas Lilith uksele ja ütles: “Tead mis… õues on nii ilus ilm ja täna on sul sünnipäev. Läheks õige kuhugi välja lõunale, ainult meie kahekesi?”

“Aitäh, Lilith!” vastasin talle. “See on parim, mis mu kõrvad täna on kuulnud. Lähme!”

Läksimegi lõunale, aga mitte sinna, kus me tavaliselt käime, vaid väikesesse vaiksesse bistroosse omaette lauda.

Jõime kumbki kaks kokteili ja lõunasöök oli niisama hästi kui viimase peal.

Tagasiteel kontorisse ütles Lilith: “Tead mis, nii kena päev on täna. Me ju ei pea kohe kontrorisse tagasi minema?”

“Ma arvan ka, et ei pea.”

“Käime õige minu juurest läbi,” pakkus ta. “See on siinsamas ümber nurga.”

Läksimegi. Kui kohale jõudsime, ütles ta: “Kui sul midagi selle vastu ei ole, siis käin korraks magamistoas ära. Tulen kohe tagasi.”

“Jah” vastasin veidi ärevalt.

Lilith kadus magamistuppa. Mõne minuti pärast tuli ta sealt välja, käes sünnipäevatort! Tema kannul tulid elutuppa mu naine, lapsed ning suur hulk sõpru ja kaastöötajaid, kes kõik laulsid “Õnne soovime sul.”
Mina vaid istusin seal.. diivanil.. ihualasti..