Märksõna: ilja-muromets

Ilja Muromets läheb metsa jalutama – ja mis ta näeb! – suured puud on koos juurtega maast välja kistud ja suured kivimürakad tükkideks löödud!!!

Jõuab siis metsalagendikule ja näeb, et Surematu Kaštšei on jalgupidi puu otsa riputatud, lohe Gorõnitšil on kaeltele sõlmed peale keeratud ja Baba- Jagaa on kaelani oma potikesse topitud!

Muromets aitab Baba-Jagaa potist välja ja klopib tolmust puhtaks.

Baba on nii õnnelik, et poetab lausa pisarakese: “Oh, Iljuuša, Iljuuša, küll sa oled kaine peaga ikka hea poiss!!!”

Kangelane Kalevipoeg on Munamäel ja vaatab pingsalt ikka ühte ja teise ilmakaarde.

Hobusel kappab lähemale kangelane Ilja Muromets, kes hüüab: “Hei, geroi Sukin-sõn! Mida vaatad, mida uurid?”

“Vaatan, et kus oleks ka hea elada…” vastab Kalevipoeg.

“Kas sa siis ei tea, et hea on seal, kus meid ei ole?” küsib Ilja.

“Seda ma vaatan ja uuringi, et kus teid ei ole…”