Märksõna: imetlema

Seisin ilusal sügisõhtul oma 3. korruse rõdul ja imetlesin tähistaevast.

Mööda tänavat läks keegi mees ja aevastas.

Hüüdsin bassihäälega “Tervist!”

Mees langes põlvili, viskas käed taeva poole ja hüüdis valjusti:” Aitäh sulle, Issand!”

“Liisi, mu kallis, me oleme nüüd kihlatud. Ütle mulle puhtast südamest, kas sa armastad mind?”

“Ütlen sulle täiesti siiralt, Robert, et enne sind on olnud küll mehi, keda olen imetlenud…
Sageli on mulle sügava mulje jätnud mõne mehe ilu, jõud, mehelikkus, julgus, mõistus…
Aga sinu juures pole ju midagi sellist – järelikult peab see olema armastus…!”