Märksõna: insener

Poliitik lendab kuumaõhupalliga, kui ühel hetkel mõistab, et on eksinud.
Laskub maapinnale lähemale, kus näeb teeservas ühte naist ja hüüab talle:
“Vabandage, kas te saaksite mind aidata? Ma lubasin sõbraga juba tund aega tagasi kohtuda, aga ma ei tea, kus ma olen…”
“Te olete kuumaõhupallis, mis hõljub umbes 5 meetri kõrgusel,” vastab naine. “Teie asukoht on umbes 59 kraadi põhjalaiust ja 24 kraadi läänepikkust!”
“Te olete vist insener…” ühmab poliitik.
“Õige, kuidas te ära arvasite?” küsib naine uudishimulikult.
“No see on ju väga lihtne – kõik, mis te mulle ütlesite, on tehiliselt täpne, aga mul ei ole selle infoga mitte midagi peale hakata. Ma olen endiselt eksinud ja teiega vestlemine pigem raiskab minu aega. Nüüd olen teie pärast veelgi rohkem hiljaks jäänud!” seletab poliitik pahaselt.
“Ja teie olete ilmselt poliitik!” lausub naine.
“Õige!” hüüab poliitik üllatunult. “Kuidas te ära arvasite?”
“No see on väga lihtne – te ei tea, kus te olete või kuhu lähete. Te olete tõusnud oma kohale ainult tänu suurele hulgale soojale õhule. Te andsite lubadusi, teadmata, kuidas neist kinni pidada. Ja nüüd te eeldate, et teised lahendavad teie probleemid. Ja kuigi olete täpselt samas olukorras, kui enne meie kohtumist, on teie hilinemine nüüd kuidagi minu süü!!!”

Füüsika-, matemaatika- ja inseneritudengitele anti igaühele 150 eurot ja öeldi, et nad peavad täpselt kindlaks tegema, kui kõrge on mingi hotell.
Kõik kolm jooksid õhinal ülesannet täitma.
Füüsikaüliõpilane ostis mõned stopperid, hulga kummipalle, taskuarvuti ja kutsus kokku mõned sõbrad.
Ta pani ühe neist katusele, ülejäänud alla pealtvaatajaid eemale hoidma, laskis ülalt palle alla loopida, mõõtis palli kukkumiseks kulunud aega ja arvutas niimoodi hotelli kõrguse.
Matemaatikaüliõpilane ootas, kuni päike hakkas loojuma, otsis siis välja malli, mõõdulindi, mõõtis varju pikkuse ja langemisnurga ning, kasutades trigonomeetriat, leidis ehitise kõrguse.
Kui need kaks tudengit järgmisel päeval tulevase inseneriga kokku said, oli tollel hirmus pohmakas.
Kui siis matemaatik ja füüsik temalt küsisid, kuidas tema hotelli kõrguse leidis, vastas ta:
“Läksin hotelli administraatori juurde, andsin talle 10 eurot ja küsisin, kui kõrge see hotell on. Ja kui vastus käes, jõudsin ilusti “happy hour’i” ajaks hotellibaari!”

5 kirurgi vestlevad kohvipausil.
Esimene kirurg räägib:
“Kõige parem on opereerida raamatupidajat – kui sa ta lahti lõikad, on sees kõik ära nummerdatud.”
Teine kirurg väidab:
“Ei, sekretärid on parimad – nende sees on kõik organid tähestikulises järjekorras.”
Kolmas vaidleb vastu:
“Proovige geolooge – nende sees on kõik märgitud värvikoodiga!”
Sekkub neljas kirurg:
“Mulle meeldivad insenerid – nad saavad alati aru, kui mõned osad pärast oppi üle jäävad.”
Selle peale teatab siiamaani vait olnud viies kirurg:
“Te kõik eksite! Parimad on juristid – nad on maotud, südametud, selgroota ning nende pea ja tagumik on äravahetatavad!”

Mees sõidab oma mootorrattal mööda käänulisi metsateid ja märkab, et on eksinud.
Kurvi taga näeb ta tee ääres seismas teist ratast ja ühte mootorratturit seda remontimas.
Mees peatub ja küsib: “Vabanda, kas saaksid mind aidata? Lubasin ühele sõbrale, et saan temaga juba tund aega tagasi kokku, aga ma ei tea, kus ma olen!”
Mootorratast parandav mees vastab: “Muidugi saan! Istud oma tuttuuel mootorrattal ja sinu asukoht on 40-41 põhjalaiust ja 59-60 idapikkust.”
“Sa pead olema insener,” ütleb eksinud mootorattur.
“Olen jah,” vastab mees, “aga kust sa teadsid?”
“No kõik, mida sa rääkisid, on küll tehniliselt õige, aga mul ei ole aimugi, mida sinu infoga peale hakata, ja tegelikult olen endiselt eksinud…” selgitab eksinud mees.
Tööriistad maha pannud mootorrattur vastab: “Aga Sina pead olema juht.”
“Olen jah,” vastab mees, “aga kuidas sa teadsid?”
“No sa ei tea, kus sa oled, ja kuhu lähed. Oled andnud lubaduse, aga sul pole aimugi, kuidas seda täita, ja sa ootad, et mina lahendaksin su probleemi. Tegelikult oled täpselt samas olukorras, kui enne minuga kohtumist, aga nüüd on see millegi pärast minu viga!”

 

Põhjakõrbend insener longib Pärnu muulil. Tuju täitas sant. Pole tal peret, kodu ega raha. Elab kapi taga oma pimeda ema juures. Mõtleb, et uputab ennast ära ja saab vaevast lahti. On juba vette hüppamas kui märkab punniga pudelit hulpimas muuli kivide vahel. Uudishimust hakkab pudelit vetikatest puhtaks nühkima kui käib üks sähvatus ja pesueht džinn seisab mehe ees.
„Ma olen juba nii vana, et täidan oma vabastamise eest üksnes ühe sinu soovi“, ütleb džinn.
Insener mõtiskleb nats ja soovib; „Ma tahan, et mu ema näeks kuidas minu naine paneb meie lapsele meie uue maja magamistoas teemnatkäevõrusid ümber randmete!“
„Kurat küll“, mõtleb džinn. „Jälle mingi insener. Mul on neilt veel palju õppida!“

Sõidavad autos insener, ärimees ja IT-mees. Järsku auto hoog raugeb ning lõpuks jääb hoopis seisma.

Insener: “Lähen vaatan mis viga, tunni jooksul saame kindlasti edasi sõita.”

Ärimees: “Parem ma helistan ja peagi tuuakse meie käsutusse uus auto.”

IT-mees: “Aga äkki läheme autost kõik välja, istume sisse tagasi – ja ta käivitub uuesti…”

Isa ja Juku on turul.
“Isa, ma tahan pirukat!” nurub Juku.
“Olgu, lähme ostame sellelt onult seal!“
Pärast ostmist küsib isa müüjalt: “Aga kes te hariduselt ja erialalt olete, kui tohib küsida?”
“Insener-konstruktor, tehnikateaduste doktor.”
“Näed, Juku, kui sa hästi õpid, saab ka sinust pirukamüüja!”

Mees läheb poodi ja tahab ajusid osta.
Letil on väga erinevate hindadega ajud.
Näiteks on pakkuda inseneri ajud, mis maksavad 6 eur / kilogramm.
Samuti on seal poliitikute ajud, mille kilogrammi hind on 32 eur.
Mees küsib müüjalt, miks viimased ajud nii kallid on.
Müüja: “Teate, kui raske on saada poliitikutelt kokku üks kilogramm ajusid!”

Seltskonnas vaieldakse selle üle, mis on armastus.
“Armastus on haigus, mis viib voodisse,” ütleb tudeng.
“Mis haigus see on, kui keegi ennast sellest terveks ravida ei taha?” vaidleb arst. “Armastus on töö.”
“Mis töö see on, kui kõige tähtsam osa seisab?” imestab insener. “Armastus on protsess.”
“Mis protsess see on, kui pole kannatanuid, ja vastupidi, mõlemad pooled on rahul?” väidab advokaat. “Armastus on teadus.”
“Mis teadus see on,” toriseb professor, “kui tudeng saab hakkama, aga mina mitte?”