Märksõna: ivanov

Vene sôjavägi, noorsõdurite nimekirja kontroll.
Praapor küsib:
“Sidorov!”

“Jaa!” kostab vastus.
“Ivanov!”
“Jaa!”
“Popov!”
“Jaa!”
“Adzoibppadzan!”
“Jaa!”
“Nihuijssibje familia…” pomiseb praapor.
“Jaa!” kostab rivist.

“Sidorov, miks te peksite Ivanovi läbi?!”

“Putin ütles, et kui kaklus on vältimatu, tuleb lüüa esimesena!”

“Aga Ivanov ei tahtnud ju teiega kakelda?!!”

“Jah, aga mina tahtsin!”

Sünnitusmaja Venemaal.
Valge naisterahvas sünnitab.
Laps sünnibki ning ämmaemand vaatab – mis värk on? – laps täiesti süsimust.
Ämmaemand mõtleb: “Naverno kakaja-ta mutatsija v genah.”
Läheb siis lapse isa otsima ning küsib ootesaalis: “Kto iz vas Ivanov?”
Tõuseb ilgelt suur tigeda näoga kapp ning teatab, et tema ongi Ivanov.
Ämmaemand vaatab teda pealaest jalatallani ning tõmbub kiiresti tagaruumidesse.
Otsib siis med-õe ning ütleb talle: “Mine otsi Ivanov üles ja ütle talle, et tal sündis natuke vale värvi poeg. Nu naverno kakaja-ta mutatsija v genah…”
Läheb siis õde Ivanovi otsima.
Näinud ära Ivanovi suure ja tigeda kuju, on ta, viuhti, tagaruumis tagasi ja otsustab, et parem oleks rääkima saata keegi meesterahvas.
Ainus meesterahvas sünnitusmajas on aga katlakütja.
Minnaksegi katlakütja juurde.
See muidugi täis nagu tinavile ja lällab ahju ääres.
Räägitakse talle ära, mis värk on: “Näed sa, lugu nii, et mine otsi Ivanov üles ja teata talle, et poeg sündis. Aga pojaga miski jama, et naverno kakaja-ta mutatsija v genah…”
Lähebki katlakütja ootesaali: “Kto iz vas Ivanov?”
Ivanov juba jumala tige, tõuseb püsti ja röögatab: “JA IVANOV? A STO?!”
Katlakütja vaatab teda uimasel pilgul ja ütleb: “Ee… u tebja kakoi-to mutant rodilsja…. Gena nazõvajetsa….”

Ivanovil jääb komandeering ära ja ta saadab oma naisele telegrammi:
“Varsti olen kodus.”
Koju jõudes leiab aga Ivanov oma naise Petroviga voodist.
Ostab siis kolm viina ja läheb Sidorovi juurde muret uputama.
Joomise ajal pidevalt korrutab, et tema naine on ikka täielik l*ts.
Pärast teist pudelit viina ütleb Sidorov mõtlikult:
“Aga äkki ikka polegi l*ts…? Võibolla ta lihtsalt ei saanud sinu telegrammi kätte?!?”

Ohvitser seisab reameeste rivi ees ning käratab: “Gaasimaskid peast võtta!”

Vaatab siis ringi ja küsib: “Ivanov, miks teie käsku ei täida?!”

“Täitsin ju…”

“No kurat, on alles lõust…!”

Kirurg siseneb operatsioonisaali ning tema järel sanitar kirvega.
“Patsient Sidorovil amputeerida vasak käsi!” käsutab kirurg. 
“Trahh!” virutab sanitar kirvega.
“Patsient Petrovil amputeerida parem jalg!” 
“Trahh!” 
“Patsient Ivanovil amputeerida jalg!”
“Trahh!”
“Ma ütlesin jalg!”
“Trahh!”
“Ma ütlesin vasak!”
“Trahh!”
“Ma ütlesin Ivanovil!”
“Trahh!”

Ivanov tahtis astuda komparteisse.
Tal olid olemas soovitused ja läbitud katseaeg, jäi veel ainult viimane vestlus.
“Seltsimees Ivanov, kas te suitsetate?”
“Jah, natuke ikka…”
“Kas te teate, et Lenin ei suitsetanud ja soovitas ka teistel kommunistidel mitte suitsetada?”
“Kui juba Lenini nii ütles, siis jätan suitsetamise maha…”
“Kas te joote?”
“Natuke ikka….”
“Lenin mõistis alkoholismi karmilt hukka!”
“Kui juba Lenini nii ütles, siis ma jätan joomise ka maha…”
“Kuidas teil naistega lood on?”
“Natuke ikka…”
“Kas te teate, et Lenin taunis amoraalset käitumist?”
“Oh, eks ma jätan siis suhted naistega ka seljataha…”
“Kas te oleksite partei nimel valmis surema?”
“Loomulikult! Mis mõtet sellisel elul enam oleks…?!”