Märksõna: jalutama

Jalutan koeraga.
Vastu tuleb noor paarike lapsevankriga.
Millegipärast koer järsku haugatas neid nähes.

Selle peale hakkas naine sõimama:
“Kurat! Hoia oma koeralontrus vait! Äratas lapse üles!”
Mees: “Ära karju. Ise lõugad valjemini kui koer!”
Naine: “Aga lapse ajas ju üles!”
Mees: “Ei ajanud, laps magab.”
Naine vaatab vankrisse ja tõstab uuesti kisa: “Idioot! Lapse unustasid koju! Debiilik selline!!!”
Ja tormab vankrit lükates jooksujalu minema.
Mees jääb üllatunud näoga tänavale seisma, magav laps süles….

“Kuulge, kas te ei tea, et ilma jalutusrihma ja suukorvita ei tohi nii suurt koera jalutada!? Häbi teil olgu!!”

“Teate, ta on haige ja sureb nagunii varsti, otsustasin talle natuke rõõmu valmistada…”

“Ahsoo, nojah. Mis haigus vaesekesel on?”

“Marutõbi…”

“Millega sa vabal ajal tegeled?”

“Spiooni mängin!”

“Tõsiselt või??? Aga mina käin pargis jalutamas ja sõpradega kinos!”

“Ma tean…”