Märksõna: janes

Baari siseneb jänes.
Pikema jututa võtab ta rebasel sigareti suust ja hakkab seda ise tõmbama.
Maruvihane rebane rabab jänesel turjast ja viib välja.
5 minuti pärast naaseb jänes taas baari, rebasenahk õlal, võtab hundi käest viskiklaasi ja joob selle ühe sõõmuga tühjaks.
Ka hunt vihastab koledamal kombel ja viib jänese välja.
3 minuti pärast naaseb jänes baari, hundinahk õlal.
Seejärel tõmbab ta karu eest salati ja hakkab ise sööma.
Karu pöörab sellisest ülbusest ikka täitsa ära ja lohistab jänese kõrvupidi välja.
Juba minuti pärast naaseb jänes baari, karunahk õlal.
Tema järel siseneb baari aga lõvi, kes küsib altkulmu pilgul baarikülastajaid põrnitsedes ähvardavalt: “KELLELE SIIN VEEL MU PARIMA SÕBRA NALJAD EI MEELDI?!?”

Restorani sisenevad jänes ja lõvi.

„Mulle porgandisalatit,“ tellib jänes.

„Aga mida teie sõber tellib?“ küsib kelner. „Kas ta polegi näljane?“

„Kui ta näljane oleks, kas me oleksime siis teie restorani kahekesi tulnud?“ küsib jänes vastu.

Jänes läheb mööda metsa ja näeb siili kivil istumas.
” Tere, siil! Mis sa istud siin?”
” Ah, tead, mõtlen siin, et küll see loogika on üks huvitav asi!”
” Mis asi see loogika on?”
” Noh, ma toon sulle ühe näite. Kas sul tikku on?”
” On küll.”
” Noh, järelikult suitsetad.”
” Jaa.”
” No ja kui suitsetad, siis võtad vahel viina kah?”
” Võtan küll.”
” No ja kui võtad viina, siis oled natuke naistemees ka?”
” Õige.”
” Noh, järelikult ei ole impotent.”
” Ei ole.”
” No näed, see ongi loogika.”
Jänesele kohe asi selge. Jalutab metsa mööda edasi, vastu tuleb rebane.Jänes kohe loogikat kasutama.
” Tere, rebane! Kas sul tikku on?”
” Ei ole.”
” Ehee! Impotent!!!”

Metsloomad võtsid koos napsu.
Tarbimisringis läks, nagu meestel tihti, jutt seksi peale.
Hakati hooplema, kui kaua kellelgi see kestab. Arvamusi oli seinast seina.
Karu küsib: “Miks sina, jänes, kiire kutt, vait oled? Palju sul aega kulub?”
“Üks tund ja 32 minutit!”
Kõigil hämmastusest suud ammuli.
“No seleta lähemalt, jänku!”
“No kõigepealt ajan emandat tund aega taga. Siis kulub tööks napilt paar minutit ja pool tundi olen pärast seda meelemärkuseta!”

“Siil on nädala tegija,” teatas Rebane. “Ostis endale Kadeti!” 
“Auto vä?” huvitus Jänes. 
“Ei, t*ra, hambaharja!” ärritus Rebane. “Muidugi auto, tainas! Kollase. Tuunitud.” 
“Tuunitud? Mootor forsitud vä?” 
“Ei, alumine spoilaring on ja vasak esimene suunatuli on ksenoon.”
“Tegija, r*isk!” nõustus Jänes nüüd. “Ksenoon ju päris vähe maksab ka!”
“Siilil on s*tta nagu ratsahobusel raha, vend toob ju Soomest varastatud läpakaid ja müüb siin sadamas Põtradele maha, pärast sõidab Helkarisse ja virutab tagasi.”
Jänese silmist peegeldus aukartus. “Vend ikka oskab elada!”
“Jah,” nõustus Rebane suitsukoni tänavakividele laiaks litsudes. “Selfmeid mees.”

Rebane on metsas tuntud, kui lahke anniga tüdruk.
Ühel hetkel otsustab ta rahakale Jänesele mehele minna, aga Jänesel on tingimus – pruut olgu süütu. Rebane läheb oma murega metsa kõige targema elaniku – Öökulli juurde.
Öökull kuulab mure ära ja teatab, et kui neitsinahka on piisavalt alles, siis on võimalik süütust taastada. Võtabki Öökull õmblustöö ette ja õnnelik Rebane saab mehele.
Kahjuks ei kesta abielu kaua, sest Rebane ei suuda kiusatusele vastu seista ja pistab Jänese 
lihtsalt pintslisse.
Kui värskel lesel on leinaaeg möödas, on kohe kohal ka uus peigmees – mehine Hunt.
Aga temalgi on soov saada süütu naine.
Rebane läheb oma murega taas Öökulli juurde, Öökull suudab viimastest neitsinaha räbalatest taas süütuse taastada ja pulmad peetakse uhked ning suured.
Mõne kuu pärast abielu lahutatakse, sest Hunt pole voodis sugugi nii mehine kui algul tundus.
Rebane võtab nüüd sihikule aeglase mõtlemisega, kuid suure meheuhkusega Karu.
Aasta möödudes teebki Karu Rebasele abieluettepaneku, kuid temalgi on selline kiiks, et pruut olgu süütu. Rebane silkab tuttavat teed mööda Öökulli juurde veelkord süütust taastama.
Öökull ohkab: “Oleks ma teadnud, et sa selline l*bu oled, ma oleks sulle sinna kohe tõmbluku pannud!!!”

Longib jänes mööda metsa ja näe – hunt kaelapidi kahe harulise puu vahel kinni!
“No nii, hundu, terve elu oled mind taga ajanud, ahistanud ja tahtnud õhtuks süüa!” kostab jänes ja kihutab hundile sahmaka mustikasse, ise rahulolust pakatades.
Rahmakas tehtud, jalutab minema.
Hundil närv jumala tagapalges, rabeleb puu vahelt lahti ja jänest jälitama…

Jänes lidub-lidub, jõuab oja äärde, omadega jumala läbi, viskab mutta pikali, tõmbab kõrvad liduks ja jääb sinna lebama…
Hunt jõuab ojani, tõmbab oksad laiali ja küsib: “Hei, saarmas, ega sa jänest näinud pole?”

“Mina pededega põhimõtteliselt ei räägi!!!” kõlab vastus.