Märksõna: kaarid

Avarii teinud autojuht tuleb teadvusele ja kuuleb enda kõrval kedagi ütlevat: „Käärid, niit…”

„Mu jumal, kas ma olen siis nii raskesti viga saanud?!”

„Ei, me õmbleme teile ainult paari tiibu külge…”

“Kuule Petka, ma küsin sult ühe mõistatuse – ei ole uksi ega aknaid, aga kambrid on täis elanikke?”
“Mhh…mis jama sa ajad?”
“Turakas, see on ju kurk! Aga veel üks – kaks rõngast, kaks tera, kruvi keskel?”
“Jälle mingi jama….ma ei tea…noh….”
“Loll mis loll, need on ju käärid.”
“Ahsoo……või käärid.”
Õhtul läheb Petka seltskonda ja otsustab seal ka teravmeelitseda.
“Rahvas, ma räägin teile ühe mõistatuse – ei ole rõngaid ega kruvisid, aga on persetäis kurke?”
“Petka, sa oled peast segi, ajad meile siin mingisugust jama.”
“Mhm….ma ütlesin ka Tšapaile…et jama….aga tema väidab…et need on käärid!”

Kaotatud KÄÄRID!

Palun vaadake järgi, äkki on käärid sattunud järgmistesse kohtadesse:

• eelarve ja tegelike kulude vahele,

• ootuste ja võimete vahele,

• palga ja väljaminekute vahele,

• lubaduste ja tegude vahele,

• idee ja teostuse vahele,

• enesehinnangu ja reaalsuse vahele,

• abaluude vahele.

 

Laupäeva varahommikul Viru ringil.
Politsei pidas mind kinni.
Avasin akna.
Ülbelt ja laisalt tuli tal üle huulte: “Paberid!”
“Käärid! Mina võitsin!” vastasin sama ülbelt ja sõitsin rahulikult edasi.

Direktor valib endale sekretäri. Kandidaate murdu.
Igaühele esitatakse ainult üks küsimus: “Kas teil käärid on?” Kellelgi pole.
Viimaks ühel on ja tema võetakse päevapealt tööle.
Vast mõne kuu pärast julgeb sekretär direktorilt küsida, miks neid kääre vaja on.
“Vaadake,” ütleb direktor, “eelmise sekretäri ajal pidin pärast tööd minema tähtsale vastuvõtule. Äkki vaatan, et püksinööp on ära tulnud. Sekretär õmbles selle kiiresti tagasi, aga kuna tal kääre polnud, pidi ta niidi hammastega katki kaksama. Ja just samal hetkel astus mu abikaasa uksest sisse…”