Märksõna: kass

Kass väljub majast ja kukub lõugama: 
“Mis kuradi kevad see on?! Miks on nii külm ja nii vinge tuul? Kus on rändlinnud? Kus on lumikellukesed? Pole isegi varblasi näha! Kurat! Pole isegi vareseid! Ja mis kuradi külma tatti sealt taevast tuleb? Raisk! Pole enam õiget kevadet! No pole enam!”

Inimesed mööduvad kassist ja muhelevad: 
“No sa vaata, kuidas lõugab! Märts käes ja kevad ka!”

Mees tuleb koju, laual on kiri:

“Kassile ära süüa pane, ma juba andsin! Mari.”

All on halvasti loetavas kirjas:

“Naisele ära musi anna, naabrimees juba andis! Miisu.”

Kass kargab katusele ja pistab röökima:

“Kus see kevad siis on?! Lumi maas! Miinuskraadid! Nõuan kevadet!!!”

“Kevad on käes,” mõtlevad inimesed, “kassid juba karjuvad!”