Märksõna: neiu

Pargis seisab skulptuur, mis kujutab noormeest ja neidu. Ühel ilusal päeval tuleb võlur ja äratab nad ellu. Ta ütleb neile:

«Täna saab täis 100 aastat sellest päevast, kui see skulptuur siia püsti pandi. Te olete täpselt 100 aastat siin teineteise kõrval kivikujudena seisnud. Selle puhul annan ma teile võimaluse olla tund aega inimesed. Te võite rääkida, liikuda, teha kõike seda, millest te sada aastat unistanud olete.»

Poiss ja tüdruk vaatavad teineteisele otsa ning neil paistab mõlemal üks ja sama mõte olevat. Nad naeratavad vandeseltslaslikult, võtavad käest kinni ja kaovad jooksuga põõsa taha. Veerand tunni pärast tulevad nad tagasi, mõlemal näod rõõmust säramas.

Võlur ütleb:

«Kus te, kullakesed, tulete? Teil on veel aega. Minge käige veel ringi, tehke veel midagi.»

Poiss küsib tüdrukult:

«Tahad, teeme korra veel?»

Tüdruk ütleb:

«Hea küll. Aga teeme seekord vastupidi – sina hoiad tuvi kinni ja mina s*tun talle pähe.»

Neiu oli 18 ja mees 30.
Nad olid kahekesi.
Neiu teadis, et täna ta teeb seda.
Ta oli oodanud seda päeva pikalt.
Mees pani neiu selili ja kummardus ta kohale.
Neiu hakkas kergelt värisema ja ta peopesad tõmbusid niiskeks.
“Ma kardan…” lausus neiu vaikselt.
“Ära karda, ma teen kiirelt!” vastas mees rahustavalt.
Mõne minutiga oligi hammas eemaldatud ja mees aitas neiu hambaarsti toolist püsti.

Kiitsakavõitu noormees on õnnetu, et kenad neiud rannas temast välja ei tee või lausa tema üle irvitavad.
Ta otsustab nõu küsida vetelpäästjalt, kelle ümber alati tüdrukuid keerleb.
Lihaseline, päevitunud vetelpäästja on lahkelt nõus oma kogemusi jagama.

”Kõigepealt viska need lotendavad pika säärega ujumispüksid minema ja hangi nende asemel endale uusim, eriti napp ja liibuv spandex speedo mudel. Siis pista püksi veel rusikasuurune kartul ja küll siis näed, kuidas tüdrukud sind tähele panema hakkavad!”
Noormees teeb, nagu vetelpäästja soovitas, aga kui ta järgmisel päeval rinda ette ajades tähtsalt rannal patseerib, on asi veel hullem kui enne – inimesed näitavad tema peale näpuga, naeravad, vangutavad pead, krimpsutavad nägu. Mõne neiu näoilme väljendab isegi tõelist vastikust.
Noormees tõttab vetelpäästja käest küsima, mis siis nüüd viga on.
”AAAHH!” karjatab vetelpäästja. ”Idioot! Kartul käib ETTE!”

Väikesest Läti külakesest pärit poiss oli koos vanematega külastamas Ameerikat.
Poiss seisis koos isaga suures mitmekordses ostukeskuses ja vahtis suu ammuli kahte läikivat hõbedast seina, mis käisid aeg-ajalt lahti ja siis uuesti kokku.

“Mis asi see veel on, isa?” küsis poiss.
Isa vastas: “Poeg, ma ei ole oma elu sees midagi sellist näinud! Ma ei tea, mis see on.”
Samal ajal, kui nad pärani silmi seal seisid ja vahtisid, sõitis ratastoolis vanem naine nende liikuvate seinte juurde ja vajutas nuppu.
Seinad avanesid ja naine veeres nendest läbi väikesesse ruumi.
Kui sein sulgus, vaatasid isa ja poeg kuidas seina kohal numbrid põlema läksid.
Natuke aega läks mööda ja numbrid jäid uuesti väiksemaks.
Seinad avanesid ja välja astus ihaldusväärne noor 24-aastane neiu.

Isa pojale: “Ruttu! Kutsu oma ema!!!”

Seisab tütarlaps tänavanurgal.
Läheneb talle noormees.
“Neiu, ega teil suitsu ole?”
Neiu andis talle sigareti.
“Aga välgumihklit?”
Neiu andis välgumihkli.
Noormees naljatades:” Äkki on sul nätsu ka…?”
Neiu võtab kotist “Orbiti” ja ütleb:
“Mina, näed, olen võlur, aga sina oled idioot, kes oma kolm soovi nii napakalt ära raiskas!!!”