Märksõna: olu

Mees otsustab suurt äri tegema hakata.
Selleks ostab ta kokku mitut sorti parimat õllet ja lööb oma äri püsti keset kõrbe.
Istub nädala, istub kaks, kuid mitte ühtki klienti pole näha.
Alles kolmanda nädala lõpuks näeb mees eemalt karavani tulemas.
Kui see kuuldeulatusse jõuab, hakkab mees kõva häälega oma kaupa pakkuma:

“Ostke õlut! Külma õlut! Värsket õlut!” , kuid karavanis ei tehta temast väljagi.
Mees hakkab veelgi kõvema häälega kisama:
“Ostke õlut!!! Külma õlut!!! Värsket õlut!!!” , kuid karavan läks temast väljagi tegemata mööda.
Mees jookseb karavanile järele, haarab viimase kaameli turjas sõitval kaupmehel vööst kinni, sikutab sellest ja ütleb:
“No kuulge! Tulge ostke ometi minu õlut!”
Kaupmees aga vastab talle tüdinult: “Kao minema, miraaž!”

Kord olid kaks meest paadiga kalastamas.
Äkitselt tõusis maru ja viis paadi kaugele avamerele.
Varsti torm aga rauges ja peagi oli meri sile kui peegel.
Ja siis, seitsmendal päeval, kui neil oli janu ja nälja pärast katus ära sõitmas, tõmbasid nad veest mingi pudeli välja.
Tegid selle lahti – pudelist ronis džinn välja ja ütles: 

“Noh, öelge oma soov!” 
“Tahan, et oleks õlut merena!” poetas üks kähku. 
“Saab täidetud!” ütles džinn ja kadus.
Mehed ootavad ja ootavad – õlut ei 
tule ega tule.
Järsku märkavad – sa jessas! – meri puha õlleks saand!!!
Nüüd pahvatas teine mees:
“No see oli sul küll kenasti välja mõeldud, kuradi jobu! Kuhu me nüüd kuseme, paati jah?!?”