Talv hakkas saabuma ja linnuke otsustas lõunasse lennata.
Jäi aga minekuga hilja peale, külmus lennul ja kukkus karjamaale.
Kukkus suurde sõnnikunnikusse, mille oli üks suur lehm just teinud.
Sõnnik oli soe ja sulatas linnu üles.
Kuigi esialgu oli sellesse hunnikusse kukkumine linnule vastik, hakkas ta üles sulades rõõmust säutsuma.
Seda kuulis karjamaal ringiluusiv kass, kes hiilis ligi ja sõi linnu ära.
Siit siis loo moraalid:
1. Mitte kõik, kes sind täis s*tuvad, pole sinu vaenlased!
2. Mitte kõik, kes sind s*tast välja aitavad, pole sinu sõbrad!
3. Ja kui sa oled kõrini s*tas, hoia oma suu kinni!