Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/10/25/12686388t1h70c0.png)
/nginx/o/2019/12/02/12783880t1h347b.jpg)
„Kuule, Heino, kahjuks on meie kortermajas seinad väga õhukesed ja kui te oma naisega seksite, siis te teete seda nii valjuhäälselt, et terve trepikoda kajab. Kas te kuidagi vaiksemalt ei saaks oma asju aetud?“
„Mis sa nüüd, loomulikult saame! Rohkem seda ei juhtu. Väga vabandame...!“ ei ole naabrimees Väino vabandusega kitsi.
Väinol õhtul jälle naisega randevuu plaanis, aga jube raske on seda hiirvaikselt teha. Lepivad siis kokku, et seksimise ajal hüüavad ja küsivad Heino käest nõu. Seinad ju nagunii õhukesed, asi sinna seina taha ära hüüda!
Ja nii lähebki. Iga poosi vahetuse ajal kõlab üle maja Väino hääl:
„Noh, Heino, kas nii on hea?“
Ja järgmise poosi ajal sama küsimus:
"Heino, kas nii sobib?!"
Ei lähe poolt tundigi, kui Heino on Väino ukse taga kolkimas, nägu punane peas.
„Minu pärast põruta oma naist, mis asendis tahad, ja nii kõva häälega, kui soovid, aga minu nime ära rohkem hüüa!!! Nüüd arvab terve maja, et sa mind põrutasid!!!“