/nginx/o/2019/10/25/12686388t1h70c0.png)
/nginx/o/2019/12/03/12785864t1hc6ae.jpg)
Anekdoot: pensionäriks registreerimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast töölt lahkumist läksin end kohalikku Pensioniametisse pensionäriks registreerima.
Proua, kes minuga tegeles, küsis mu vanuse tõestamiseks juhiluba või passi.
Ma pistsin käe põuetaskusse ja ehmusin, et olin rahakoti koju jätnud.
Vabandasin teenindaja ees, et olin asjata tema aega kulutanud, pean koju minema ja hiljem tagasi tulema.
Proua aga käskis mul särgi eest lahti nööpida. No nii ma siis tegingi. Särgi alt tulid nähtavale hallisegused rinnakarvad ja proua teatas, et sellest talle tõestuseks piisab ja täitis mu avalduse ära.
Kui ma koju jõudsin, rääkisin ma lõbustatult naisele, kuidas mul Pensioniametis läks.
"Sa oleks pidanud hoopis püksid alla laskma. Oleksid kohe invaliidsuspensionile saanud!" nähvas naine vastuseks.