Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/12/03/12785865t1h8851.jpg)
Ma istusin naisega kooli kokkutulekul peolauas ja vahtisin üht purjakil daami, kes üksinda laua taga napsutas.
Mu naine küsis, kas ma tunnen teda.
"Jah," ohkasin ma, "ta on mu vana pruut.... Ma kuulsin, et ta hakkas hirmsasti jooma, kui me tookord aastaid tagasi lahku läksime ja et ta polegi sellest ajast saadik kaine olnud!"
"Oh, issand, kes oleks arvanud, et keegi nii kaua seda rõõmu tähistab?!" imestas naine.