Anekdoot: 10-aastase poisi essee lehmast

See on kopeeritud 10-aastase Soome poisi esseest “Lehm:”

“Lehm on koduloom, aga nad on kodust väljaspool.

Nad elavad paljudes maades.

Linna tulevad nad surema, aga sinna nad ise ei pääse.

Lehmal on 7 poolt: ülemine pool, alumine pool, kõrgem pool, madalam pool, parem pool, vasak pool ja sisemine pool.

Ülevalpool on pea, et sarved saaksid sinna kinnituda.

Sarved on sarvedest ja need on vaid kaunistuseks.

Neid ei saa liigutada, kuid kõrvu saab. Need on sarvede kõrval.

Lehmadel on kaks auku ees peas, neid kutsutakse lehma silmadeks.

Lehmad oskavad end kaitsta, nii kui nad ütlevad “muuuu.”

Allpool on neil saba – seda kasutatakse kärbeste eemale ajamiseks, et need piima sisse ei läheks ja ära ei upuks.

Pealpool, paremal ja vasakul poolel, on vaid karvad.

Seda kutsutakse lehma karvadeks ja see on alati sama värvi kui lehm.

Lehma värv on kirju.

Alumine pool on kõige tähtsam, kuna sealt tuleb piim.

Kui laudas avatakse kraan, siis piim jookseb välja.

Kui piimaga vehkida, läheb see hapuks, kuid kuidas see juhtub, ei ole veel õppinud.

Lehmal on neli jalga, neid kutsutakse sõrgadeks ja neid võib kasutada naelte välja tõmbamiseks ka.

Lehmad ei söö väga palju, aga kui ta sööb palju, siis alati kaks korda päevas.

Paksud lehmad annavad piima, aga kui lehmal on kõht haige, annab ta juustu.

Juustus on augud, aga kuidas need juustu sisse tekivad, ei ole ma veel õppinud.

Lehmal on hea lõhn – me tunneme seda juba kaugelt.

Lehma lapsi kutsutakse vasikateks.

Vasikate isa on sõnn ehk lehma mees.

Sõnnid ei anna piima ja sellepärast ei ole neil ka nisasid.

Need, kes järgi tulevad lehmadele, kui need vanaks saavad, kutsutakse lehmavangistajateks.

Nemad istuvad tihti auto ees.

Nii lehmad lähevadki.

Piim pannakse pakkidesse ja meie ostame piima poest.

Lehma neli jalga saadetakse puusepale – seda nimetatakse taaskasutuseks.

Nagu aru saate, on lehm eriti kasulik loom, ja sellepärast ma pean temast väga lugu.

Õpetaja kommentaar: “Ei ole kunagi lugenud sellist!”