Vahvat munadepüha!

Foto: Pixabay

Proua Jänes kergel tõttel

liugleb läbi Lihavõtte,

paneb laastukorvi maha,

akna taha, ukse taha.

Maa on must ja maa on paljas,

laastukorvis rohi haljas,

seitse muna, urvaoks,

tibupoja tere-toks!

Proua Jänes, kuldne hing,

igas jalas kullast king,

käpaküüntel punalakk

särab nagu munalakk,

liugleb-laugleb läbi öö

lihavõtte ilutööl.

Härra Jänes kergel tõttel

liipab läbi Lihavõtte.

Miks ta liipab? Miks ta laapab? 

Jalas kitsad hõbesaapad.

Liipab-laapab mööda pidu,

kõrvad ludus, kõrvad lidus.

Miks on ludus? Miks on lidus?

Miks on silmad valust vidus?

Kõrvu rõhub kõvakaap,

kaabul raske suhkruvaap.

Rehmab Jänes: “Tühja valust!

Väike valu ei löö jalust!

Tähtsamad on kenad mõtted,

hüvad pühad Lihavõtted.”