Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/10/25/12686388t1h70c0.png)
/nginx/o/2020/04/26/13072471t1h4005.jpg)
Aadu ja Juss lähevad keskööl kõrtsist koju.
Et mitte suurt ringi teha, lähevad nad otse läbi surnuaia.
Keset kalmistut kuulevad äkki, et keegi toksib haamriga.
Meestel hakkavad jalad hirmust värisema, kuid otsustavad siiski piiluda, et kes see keset ööd kalmistul kopsib.
Hiilivad siis südame kloppides heli suunas. Näevad lõpuks, et üks vana mees haamri ja meisliga toksib ühte hauakivi.
"Jumal tänatud!" ohkavad mehed kergendatult. "Sa, vana, hirmutasid meid täitsa ära! Mõtlesime, et tegemist on tondiga. Ja miks sa keset ööd siin tööd teed?"
"No teate, need lollakad," mõrises vana vastuseks. "Need lollakad kirjutasid mu nime valesti!!!"